sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega. Selle empiristide lause paneb Kant algusesse. Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest aistingutest ja millestki, mida me ise lisame. Kriitiline analüüs peaks mõlemad faktorid isoleerima. Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest
sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega. Selle empiristide lause paneb Kant algusesse. Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest aistingutest ja millestki, mida me ise lisame. Kriitiline analüüs peaks mõlemad faktorid isoleerima. Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest
annaabi.ee 
