Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkupakkimises" - 10 õppematerjali

Aminohapped ja amiinid köögis
7
docx

Aminohapped ja amiinid köögis

Valiin, leutsiin, isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. On veel aminohape, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks 'taasavastatud' väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984.

Keemia → Toidukeemia
7 allalaadimist
Valgud ja nende ainevahetus organismis
36
doc

Valgud ja nende ainevahetus organismis

Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA- ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Kokkuvõte Proteiinid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Valkudel on väga tähtis osa meie organismis. Nendest on sõltuvad väga paljud protsessid, kuna valkudel on meie kehas täita palju ülesandeid, nagu: ehituslik

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Referaat valgud
9
docx

Referaat valgud

sünteesiks. Valiin, leutsiin, isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu

Toit → Toiduainete õpetus
55 allalaadimist
Eksamiks õppimise konspekt
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng.

Keemia → Biokeemia
335 allalaadimist
Mikrobioloogia konspekt
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

o Suurus ­ 0.5-3 µm o Suurimad bakterid võivad olla kuni 600 µm pikkused o Väikseimad 0.05-0.2 µm o Oluline et oleks suur eripind, sest see võimaldab kiiret ainevahtust keskkonnaga · Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks o Rõngaskromosoomi pikkus on üle 1mm, seega on oluline tema kokkupakkimine o Kokkupakkimises osalevad aluselised valgud o Mõningatel arhedel on leitud valgud, mis on sarnased eukarüootsetele histoonidele (arhedel tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne ­ tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome o Enamikel bakteritel on lisaks kromosoomile ka veel plasmiidid, kus paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal

Bioloogia → Mikrobioloogia
266 allalaadimist
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng.

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

komplementaarsus DNA-l ja RNA-l. Komplementaarsusprintsiip: puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. - DNA: A=T C = G - RNA: A=U G=C DNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. - sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks - tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. RNA struktuuritasemed. - primaarstruktuur ­ ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. - sekundaarstruktuur ­ molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. - tertsiaalstruktuur ­ RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib:

Keemia → Biokeemia
124 allalaadimist
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng.

Keemia → Biokeemia
11 allalaadimist
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G-C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele ­ on energiarikkam ) rikast DNA-d. f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil

Sport → Spordibiokeemia
19 allalaadimist
Toit
44
doc

Toit

sünteesiks. Valiin, leutsiin, isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu

Keemia → Keemia
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun