docstxt/12001507162.txt
docstxt/12001483862.txt
docstxt/12001491732.txt
docstxt/14112822014612.txt
docstxt/13238511655635.txt
docstxt/1299938728133695.txt
docstxt/130632723481019.txt
docstxt/1313225148141509.txt
docstxt/135065476938.txt
docstxt/135065476789.txt
docstxt/135065477322.txt
docstxt/130382891955569.txt
Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi
4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütar- rakkudesse raku jagunemisel võtab osa geneetilise info realiseerimisest,:mRNA-info RNA,päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse dRNA-transpordi RNA aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse rRNA-ribosoomi RNA,valkude süntees ribosoomides
MOLEKULAARGENEETIKA Uurib pärilikkust, molekulide tasemel. PÄRILIKKUS Looduse seaduspära, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega DNA Pärilikkus aine, koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. RNA Koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. GEEN DNA lõik , mis määrab ära tunnuse. GENOTÜÜP Organismi kõigi geenide kogu ühes rakus. FENOTÜÜP Organismi kõik tunnused. (silmavärvus, pikkus) KROMOSOOID Kokkupakitud DNA RETSESSIIVNE ALLEEL Määrab tunnuse ainult siis, kui kromosoomi täh. "a" Paaris on ühesugused alleelid. DOMINANTNE ALLEEL Määrab alati organismi tunnuse. Täh. "A" HOMOSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on ühesugused alleelid HETEROSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS Heterosügootsete vanemate ristamisel järglaste tunnused lahknevad MUUTLIKKUS
Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. Rakumembraan- osad 4. Organellid- nimetused joonisel, ülesanded. 1. Tsütoplasma- Seob ühtseks tervikuks ja annab stabiilsuse. 2. Golgi kompleks- Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlemine 3. Tsentrosoom- kromosoomide võrdne jaotamine tütarrakkude vahel 4. Tsütoplasmavõrgustik- Ainete transport. Kare-valkude sünt.,Sile-rasvade sünt. 5. Ribosoomid- Valgu süntees 6. Rakumembraan- Ühendab rakke kudedeks 7. Mitokonder- Energia tootmine
ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot.
Tuumas on kas tuumas olevat üks või mitu tuumakest geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Tuumakestes toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom Kokkupakitud DNA- Päriliku info Inimesel on kõikide molekul koos avaldamine ja keharakkude tuumas valkudega. edasiandmine. 46 kromosoomi, Kromosoome ehk Lahtipakitud sugurakkude tuumas pärilikkusainet koos kromosoomide pealt aga poole vähem, s.o valkudega nimetatakse sünteesitakse RNA- 23 kromosoomi. kromatiiniks
kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asustuse. Pühaste on allikakoht ja nii võiks ehk õigustada pühadusele viitavat nime. Aastal 1938 tuli Pühastes päevavalgele suur peiteleid. Korralikult kokkupakitud aaret kattis paarkümmend sentimeetrit mulda.Aastal 1659 peeti Pühaste külas tagajärjetuid Rootsi-Vene läbirääkimisi. Pühastes oli luuletaja Heiti Talviku (1904-1947) suvekodu. Pühaste omapäraks on aga karmid talved. Õunaaiad on siin õige väikesed olnud, sest õunapuud talvekülmadele vastu ei suuda seista. 1 2. Kuidas kohale jõuda Legend 1.Tartust sõidad välja Jõhvi-Tartu.Valga mnt. 2
Üks võimalus kuidas võidelda reostuse vastu on taaskasutus ehk jäätme korduv kasutus. Taaskasutus võib olla nii ümbertöötlemine kui ka vanade asjade uuesti kasutusele võtmine. Taaskasutus aitab vähendada saastamist ja jäätmete teket. Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse. Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju.Ühte paberit saab umbes 8 korda ümber töödelda. Kokkupakitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste jne. Plastpakendist toodetakse sukkpükse, mööblipolstrit, aluspesu. Igal inimesel on endal võimalik kaasa aidata reostuse vastu võitlemisel. Näiteks kõige lihtsamal viisil, mitte prahti maha visates. Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat ,,Teeme ära", mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad.
3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütar- rakkudesse raku jagunemisel võtab osa geneetilise info realiseerimisest,:mRNA-info RNA,päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse dRNA-transpordi RNA
Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi
Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Downi sündroom kromosoomihäire, mille korral keharakkudes on kolm 21. Kromosoomi; põhjustab organismi arengu pidurdumist ja sageli ka vaimset alaarengut Healoomuline kasvaja kasvaja, mis ei suuda levida organismi kudedesse ega tekitada siirdeid; nt sünnimärgid Vähkkasvaja kasvaja, mis võib levida organismi kudedesse ja tekitada siirdeid Prioonid ainult valgust koosnevad haigusetekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teise valke endasarnaseks GEENID PEAVAD AVALDUMA ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS JA ÕIGEL MÄÄRAL *Kui kontroll geenide avaldumise üle lõdveneb ja avalduma hakkavad valed geenid valel ajal, siis ei arene organism normaalselt välja. Nt kui muteerub geen, mis juhib sõrmede arengut, siis selle tagajärjel avalduvad valel ajal ja vales kohas paljud geenid, mis osalevad sõrmede tekkes. Nii võib kasvada nt kuue sõrmega käsi.
koos koma ja mõttekriipsuga: ,,ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust" (lk 89) Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: ,,Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv."(lk 86) ning arhailisi sõnu: ,,Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest". (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade ,,kokkupakitud" vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. ,,Hingringi" kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev ,,pildikene." Kareva luuletuses ,,Müsteerium" on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks.
usku ja lunastust lootust ja lohutust” (lk 89) Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: „Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv.”(lk 86) ning arhailisi sõnu: „Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest”. (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade „kokkupakitud” vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. „Hingringi” kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev „pildikene.” Kareva luuletuses „Müsteerium” on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks.
2'; GRANT ALL PRIVILEGES ON baas2db.* TO user2@localhost; FLUSH PRIVILEGES; Exit --- #Tähelepanu! Lamp-serveri installeerimise käigus lisandub ka programm ,,Apache2" mis tekitab index.html faili. #See fail on Apache2'e testimiseks. Võid veenduda, et Apache2 töötab valides brauseris http://localhost/ #või IP-aadress ja ekraanile ilmub test-leht. Rohkem seda faili vaja ei lähe, nimetame selle ringi. sudo mv /var/www/html/index.html /var/www/html/old.html #Mine tmp-kataloogi ja lae siia kokkupakitud Joomla. cd /tmp && sudo wget https://downloads.joomla.org/cms/joomla3/3-7-0/joomla_3-7-0-stable-full_package-zip? format=zip #Paki lahti Joomla html-kataloogi. NB! OS.UBUNTU-server versioonis, käsku unzip võib mitte olla, #siis tuleb see installeerida sudo apt-get install unzip sudo unzip -q joomla_3-7-0-stable-full_package-zip?format=zip -d /var/www/html/ #Määrame html-kataloogile vajalikud õigused. sudo chown -R www-data:www-data /var/www/html && sudo chmod -R 755 /var/www/html/
difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja organeid ja kaitseb neid. Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutamine
Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud tsenomeeriga
Tsütoplasma- seob raku tervikus, kannab toitaineid laiali Tsütoskelett- annab rakule kuju seestpoolt 10. Tea rakutuuma ehitust ja ülesandeid, tuumakese olemust. Tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusainet Tuumake- seal toimuvad aktiivsed sünteesi protsessid 11. Selgita,milest koosnevad kromosoom ja kromatiin,ning mis on nende ülesanded. (õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism.
· Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid
Mp3 (MPEG-1 audio layer 3) Mp3 on praegu MPEG`i tihendusalgoritmide perekonnas võimsaim. Seda saab alla laadida paljudelt veebisaitidelt ja mp3 vormingus helifaile saab arvutis kuulata tarkvara abil, mis on samuti veebis vabalt saadaval enamiku operatsioonisüsteemide jaoks (Winamp Windowsile, MacAmp Macintosh`ile ja MPEG 123 UNIXile) . MP3 formaat on populaarne kokkupakitud heliformaat, mida kasutatakse laialdaselt muusika levitamiseks üle interneti. MP3 fail on palju väiksem kui originaal Wave fail, kuid kõlab peaaegu sama hästi. Näiteks wave failina on 3 minutilise muusikapala suurus 30 MB, aga 2-7 MB MP3 failina. Seepärast ongi MP3 failid nii populaarsed. Heli säästukodeerimise uus laine saabus koos interneti levikuga 90-ndate lõpus. MP3 ehk Mpeg Audio Layer III sai alles siis üldiseks muusika pakkimis formaadiks. Samas
toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome
kiiresti. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Nukleiinhapped-biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA). Vitamiinid-orgaanilised ühendid, mida organism väikests kogustes vajab, ise ei sünteesi. Valk-orgaaniline molekul, mida rakud valmistavad aminohapetest. Nukleotiid-nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust, lämmastikalusest, fosfaatrühmast. Kromosoom-üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega. SAHHARIIDID- peamine energiaallikas, lipiidide normaalse oksüdatsiooni jaoks vajalik. Monosahhariidid(moodustavad liitsuhkruid),oligosahhariidid, polüsahhariidid. Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis-liitsuhkur-taimne varuaine juurtes. Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent. Kitiin-liitsuhkur- seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine.
protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Strooma, tülakoidid, graan Kromoplastid Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem ( inimesel 23). Kloroplast – sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse.
Tema suhteline aatommass* on 1 ning tal puudub elektrilaeng. Neutronite arv sama elemendi aatomis võib olla erinev. Prooton on aatomi koostisosa mis asub aatomituumas. Tema suhteline aatommass* on 1 ning tal on positiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline elektroni laenuga. Aatomis on võrdne arv prootoneid ja elektrone, seega aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne. Tuum ehk aatomituum on struktuur aatomi keskmes. See koosneb tihedalt ,,kokkupakitud" prootonitest ja neutronitest (mida tavaliselt on võrdne arv), mille ümber liiguvad elektronid. Tuum moodustab peaaegu kogu aatomi massi, kuid ta on väga väike, võrreldes aatomi suurusega.
spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom pea tuum kael Akrosoom sisaldab ensüüme, mis on keha vajalikud munarakukesta läbimiseks. mitokondrid Tuumas asub nukleoproteiinne kompleks tihedalt kokkupakitud DNA Mitokondriaalne spiraal mitokondrid. Seal toimub ATP süntees vibur selleks, et vibur saaks liikuda. Spermatosoid on ise varuainete vaene, need on spermas. img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg Spermatogenees Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent- seerunud spermatosoidid. munand
organismiga. Enamik seeni elab seeneniitidest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvahe- seintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku. Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees või mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest. Pärmseenel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka pungumine. Seente seas on tavaline nii suguline kui mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt.. Seened on majanduslikult tähtsad, kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Seeni kasutatakse ka alkoholi kääritajatena. Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid 1/3 on tavapärase "seenevälimusega"
Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NORid paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 12. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Vastus: Kromosoom- üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromossomid. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom 13. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Vastus: Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus
· Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel
· Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Ribosoomid · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi · Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum
Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM · Muud: ISO, IMG, PDF (Microsoft Powerpoint esitlus ,, Failihaldus" Birgy Lorenz) Üks kõige populaarsem tekstitöötlusfaililaiend on DOC. DOC on Microsofti kinnine dokumendiformaat (de facto) ehk kahepoolset redigeerimist nõudvas dokumendivahetuses, samuti võib kasutada ka seda ühepoolselt redigeerimist vajavates rakendustes, kus sobivam oleks hoopis PDF
lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel)
Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan Sümbioos- organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö Mükoriisa eks seenjuur- seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel Samblik- liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga Eeltuumsed ehk prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed
HDAC eemaldab need atsetüülgrupid, et suurendada positiivset laengut histoonide sabades ja soodustab suure afiinsusega sidumist histoonide ja DNA selgroo vahel. See protsess kondenseerib DNA struktuuri, hoides ära transkriptsiooni. HDAC tegeleb keskkonnast tuleneva info protsessimisega, rakuprotsessidega, raku kasvu ja surmaga, inimhaigustega ntx vähiga. Deatsetüleerimine muudab kromatiini resistentseks nukleaasidele ja moodustub kromatiin kiudstruktuur (väga kokkupakitud) Atsetüleeritud vormis DNA fosfaatrühma negatiivne laeng neutraliseerib lüsiini positiivset laengut. Atsetüleeritud vorm on see, mis on vähem pakitud aktiveerib transkriptsiooni faktoreid (pääseb paremini ligi/ struktuur pärlikee) Kirjelda eksperimenti, mille abil saab tuvastada transkriptsiooni faktorite sidumise aktiivsust promootorsaidil 1) DnaasI footprinting põhineb asjaolul, et kui valk istub DNA peal, siis ta kaitseb viimast eksonukleaaside aktiivsuse vastu
55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65.Miks näeb kromosoome mikroskoobiga vaid raku jagunemise ajal? Nende mõõtmed on enne pooldumist suurimad 66
1- Silikoonist ostukott Ideeks on silikoonist ostukott. Silikoon on materjal, mis on vastupidav ja veniv. Kott on mahukas ning seetõttu mahub sinna palju kaupa. Sangad on tehtud käekuju järgi ning on plastmassist. Et kotti oleks parem kaasas kanda, saab seda ka kokku kerida. Kott rullitakse kokku ja kinnitatakse rihmade ja trukkidega. Suurused on erinevad. Kott sobib rohkem inimestele, kes poes käies tavaliselt suuremaid koguseid ostavad, nt. pereinimesed. Koti puudused on , et kui kott on kokkupakitud, siis on ta siiski suurte mõõtmetega ning koti enda kaal on suur, ning see lisab ostetud kaubale veel kaalu juurde. Idee nr. 2 Riidest kott Ideeks on riidest kott, mida on võimalik kokku pakkida väiksemasse kotti, et oleks hea kaasas kanda. Väiksem kott on tavalise kerakuju asemel mõne muu kujuga- roos, süda jne. Kui suur kott on väiksemast välja võetud on võimalik plastmassist kinnitusega see suurema koti sanga külge riputada. Kott on tehtud kilejast materjalist.
-tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus: -Juhib raku elutegevust Rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (punastes verelibledes) -on kaotanud jagunemisvõime -uued moodustuvad vereloomeelundites Homoloogilised kromosoomid: inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Sugukromosoomid: -inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi 23 + 23 Kromosoomi koostis: -kromosoom= 1DNA molekul + valgud (DNA molekul on kokkupakitud). -kromosoomid jaotatkse homoloogilistesse paaridesse, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määrvaid geene 3. Rakumembraan -transport -info retseptor – eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast / ühendab rakke omavahel Koostis: (lk 57 JOONIS) -valgud -fosfolipiidid -(kolesterool) -oligosahhariidid Transport AKTIIVNE TRANSPORT PASSIIVNE TRANSPORT -vajab energiat -ei vaja energiat
Töölised on valgud. Ribosoom (pannakse valk kokku). Walla. Tehas töötab idekalt. Taimerakk!!!! EKSAMIL!!! 1) Taimel on kloroplastid ja seal toimub fotosüntees.!!!!!!! 2) Vakuool (hoida varuaineid, vett, jääkaineid jne) 3) Taimel on rakukest, mis kooseb tselluloosist, tal on vaja püsti seista, tal on tuge vaja!! Loomarakul on membraan. Bakteril POLE tuuma, DNA on niisama laiali Mitoos ja meioos (rakkude paljunemine) Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Kromatiin lahtipakitud DNA molekul Geen DNA 1 lõik, mille info järgi tehakse valk Inimesel 46 kromosoomi Mitoos raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku. KEHARAKKUDE PALJUNEMINE!!! Meioos sugurakkude paljunemine Emalt 23 ja isalt 23 kromosoomi ja asi vonks. Kokku 46 kromosoomi. Rakk tehakse kaks korda pooleks, et saada 23 kromosoomi.
suurusjärgus 0,01 Hz-1 Hz. Kuupsatelliidi eraldumisel kanderaketist KOOLI_NIMI 7 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 vabastatakse katkestuslüliti, mille kaudu ühendub satelliidi elektrisüsteem. Viie minuti jooksul käivitub satelliidi juhtprotsessor, keritakse lahti kokkupakitud antennid ning päikesepatareidest saadava elektrienergiaga laetakse satelliidi akud. Seejärel asutakse satelliidi pöörlemist stabiliseerima, milleks kasutatakse satelliidi külgseintesse paigaldatud elektromagneti ja maa magnetvälja vastasmõju ning hakatakse tegema esialgseid süsteemikontrolle elektroonika töökorra kindlaks tegemiseks. 3. Stabiliseerimisele järgneb satelliidi orienteerimine maa suhtes. Eesmärgiks on
annaabi.ee 
