köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks.
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19
Väikseformaadilised dokumendid tuleb paigutada ühtlaselt kogu toimiku ulatuses, nii et see oleks igast äärest võrdse paksusega. Toimiku paksus on 200-250 lehte. Kui dokumente on rohkem, moodustatakse mitu köidet. LEHTEDE NUMMERDAMINE Kõik dokumendid säilikus nummerdatakse pehme musta grafiitpliiatsiga lehe parempoolses ülanurgas, kusjuures -fotod nummerdatakse tagaküljel ülemises vasakus nurgas -tühje, ilma tekstita lehti ja ümbrikke ei nummerdata -formaadis A3 kokkumurtud leht, mis on üht serva pidi õmmeldud, nummerdatakse ühe lehena. Keskkelt kokkumurtud ja keskelt kinnitatud leht nummerdatakse kahe lehena. -leht pealekleebitud väikeseformaadiliste dokumentidega nummerdatakse ühe lehena. Kui need dokumendid on aga kleebitud lehele üht serva pidi, nummerdatakse nad kõik eraldi lehtedena. -juhul, kui ühele lehele on kleebitud (üldiselt ei soovitata) fotod, siis võetakse see arvele ühe lehena
käiseid · Iseärasuseks oli lillkiri, mis tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. · 19. sajandi alguseks sai naiste peakattena üldiseks pottmüts Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) · ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga · iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad · Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti) ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti · Pikitriibuline seelik kodunes 19. sajandi alguseks · 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti Läänemaal · Peakatetes oli kihelkonniti suuri erinevusi: lõunaosas kanti eriilmelisi tanusid, põhjapool pott- ja kabimütse · Mehed kandsid põlvpükstest ja vatist koosnevat ülikonda, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinisest, Pärnumaal aga lambapruunist või -mustast villasest riidest
Aina enam hakkas ajalookirjutajate tekstidesse ilmuma märkusi sekretäride tegevuse kohta. Fikseeriti nende töökohustusi ja ettekirjutusi haridusest kuni ametikohustusliku riietumise pisidetailideni välja. Keskajal hakati kasutama paberit, kuid siiski kirjutati ajastu algupoolel tähtsamaid ürikuid endiselt pärgamendile. Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser. Võltsimiste vältimiseks vajutati pitserivaha tagaküljele vastupitser. Kõrgemat masti inimestel oli pitsateid mitu. Mida rikkam ja mõjukam mees, seda keerukamalt kujundatud pitsat. Tähtsamaiks peeti muude isiklike pitsatite hulgas pisikest ja salajast, sõrmusesse või salalaekasse mahtuvat, mille nimi oli secretum. Kuupäev pandi kirja katoliku kalendri järgi, lähtuvalt pühadest ja pühakute nimepäevadest. Tähtsatest
pakkekile, puidujäärmete ja ohtlike jääätmete jaoks. Muidugi oleneb, millega ettevõte tegeleb ning mida toodab. Üldprügi konteinerisse kogutakse segaprügi, milles sisalduvad metallist ja polüpropüleenist pakkelindid, vahtpolüstürool, poroloon, kaubaaluste killud, klaas, põrandapuhastuse segapraht, teibid, olmeprügi jms. Kartongi konteinerisse kogutakse erinevaid papi- ja paberijäätmeid. Kartongist pakendid pannakse konteinerisse kokkumurtud pinnalaotusena. Pinnalaotused, mis on suuremad kui konteineri ava ristlõige, asetatakse selleks ettenähtud kaubaalusele. Pappkarbid, ja muud kartongitükid, mille pinnalaotuse mõõtmed on suuremad kui konteineri täiteava ristlõige, asetatakse üksteise peale kaubaalusele. Papijäätmete alus tühjendatakse vastavalt vajadusele papijäätmete komprimaatorisse (press-konteinerisse). Paberi- ja kartongijäätmete
Püüdke hoida jalgu kuivana ning peske neid vähemalt korra päevas sooja vee ja seebiga. Pärast pesemist kuivatage jalad hoolikalt, eriti varvaste vahelt. Peale spordisaalide ja ujulate kasutamist peaks jalgu desinfitseerima spetsiaalsete lahustega -- Cutasept Feet või Chemisept FG. Need lahused omavad samuti seenerakke hävitavat toimet. Kuivatage higised jalatsid enne järjekordset kandmist korralikult ära. Kingi kuivatades võib neisse panna kokkumurtud ajalehti või kuivatada kingi juuksefööni kerge kuumusega. Püüdke vältida ebamugavaid või pigistavaid kingi. Võtke korra päevas kingad jalast ära ja andke jalgadele võimalus puhata. Üldkasutatavates pesuruumides kandke plätusid. Eelistada tasub puuvillaseid sokke, mida tuleks iga päev vahetada ja pesta 60º temperatuuril. Lisaks on apteegis olemas spetsiaalne pesulahus Chemipharm Des New. Veel soovitusi jalaseene vältimiseks:
· ümbrikud Lisaks võiks hankida vajalik kogus suuremaid kogumismahuteid, kuhu tühjendatakse väiksemad kogumismahutid. Suuremate mahutite tühjendamiseks võiks kokku leppida vanapaberit koguva jäätmekäitlusettevõttega. Asutuse vastutav isik jälgiks sorteerimise käiku ning annaks aru ja informeeriks töötajaid vastavalt vajadusele. Sellisesse kohta, kus kaupu lahti pakitakse, tuleks muretseda papikogumisvahendid (näiteks rataskonteiner või suurem pappkast), kuhu siis kokkumurtud pappkastid asetatakse. Kui pappi on piisavalt kogunenud, tellitakse vedu või viib keegi kogutud papid üldisesse kogumispaika. Kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega võiks pappi koguda samadel alustel ja koos vanapaberiga. Sööklas, kus iga päev käib söömas sadu inimesi, tekib palju toidujäätmeid. Parim viis oleks kasutada puhtaid toidujäätmeid on tarvitada neid loomasöödana. Kui see ei ole
Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19. sajandi keskpaiku tikiti tanudele ka lillkirja). Tanu serva külge õmmeldi umbes 0,5cm laiune, tavaliselt kahevärviline niplispitsiriba.
(Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 2. Press walks ehk Elevandikõnd. Ettepainutus, käed toengus. Suru käed tugevalt vastu maad ja pressi jalad maast lahti ning liiguta jalgu koos edasi käte poole, kätest eemale tahapoole või küljele. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 3. Hüpped upselt kätelseisu. Kõverda uppasendis põlved ning aja istmik taha üles. Tiri keha kätest nii kaugele kui võimalik. Tõmba kõht sisse, siruta läbi käte ja käsivarte. Tõuka kokkumurtud asendist jalad otse üles ning vetru nii kõrgele, kui saad. (Smith, kelly, Monks 2006: 182) Eelnev harjutus on hea üldiseks keha soojendamiseks ning aitab järk-järguliselt õppida puusi õlgadega ühele joonele viima. Esialgu saab teha väiksemaid hüppeid, hiljem juba suuremaid. Kätelseisu õppimine eeldab lisaks katsetustele ka tugevaid lihaseid. Seega kauni kätelseisu soorituseks tuleb tugevdada kõiki peamiseid lihaseid, mis on välja toodud esimese peatüki lõpus piltidel 1
geomeetrilise tikandiga. Põhja-Eesti moodustas uuendustele vastuvõtliku rühma: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised villased rõivad. Kõige iseloomulikum naistel käised, 19. sajandist alates pottmüts. Lääne-Eesti (k.a. Kihnu) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga. Naistel pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit ja (eriti Läänemaal) liistikut ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti. Käiseid kanti vaid Kihnus. Pikitriibulisel seelikul, mis kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, võib omapäraseks pidada laiguliseks värvitud lõnga neolõnga sissekudumist ja sissepressitud volte. Peakatteil suuri kihelkondlikke erinevusi. Mehed kandsid põlvpükse ja vatti, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinine, Pärnumaal aga lambapruun või -must vasknööpidest hõlmakaunistustega.
Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal. Rõivastusse kuulus ka kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti, mida kanti nii otse õlgadel kui ka kampsuni all. Pikitriibuline seelik kodunes 19. sajandi alguseks, sama sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Pikitriibulised seelikutele oli iseloomulik mitmest kohast kinniseotud vihtidena värvitud ja seepärast kirjuks jäänud lõnga sissekudumine. Kihelkonniti olid erinevad naiste peakatted
Tori naise pidusärk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naise pidusärgi kirjeldus Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest. Kaunistatud valge linase niidiga püvisilmpistes õmmeldud tikandi ja tagidega. Piht on tehtud ühest kahekordselt kokkumurtud riidelaiast, millest moodustuvad esi ja seljaosa. Õlajoone kohal lõige puudub, kuid on tehtud õmblus. Viimase kohale on kahe tikkpiste reaga kinnitatud õlalapid. Kaelaava äär on seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse kraeriide vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus.
● Vala põletuspinnale hulgaliselt jahedat vedelikku (kuni 30 minutit), kuni valu on kadunud ● Ära kasuta esmaabiks ja raviks toiduaineid o Ära aseta tualettvett, salve ega rasvu ning kleepplaastrit põletuspinnale ● Eemalda pigistavad esemed enne turse teket, eemalda põlenud riided ● Ära ava ühtegi villi ● Vähenda infektsiooniohtu- kata piirkond steriilse haavapadjaga. Võib kasutada ka kokkumurtud kolmnurkrätikut, lina või toidukile tükki. 16. Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed? Kuumakurnatuse korral on kannatanu nõrk, kipub minestama või on põhjuseta ärevuses. Tema nahk on jahe, kahvatu, niiske, pulss aeglane, hingamine sagenenud, kehatemperatuur aga normaalne. ● kannatanu tuleb panna lamavasse asendisse, jalad kõrgemale tõstetud asendisse ● viia kannatanu jahedasse kohta
pruunikas, vasekarva jääknäht nahal, kui kannatanu on olnud kaardunud läbistatava kõrgepingevoolu toimel. 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral? Esmalt enne kannatanu puudutamist tuleb kindlaks teha, et kannatanu ei oleks ühenduses vooluallikaga. Seejärel loputada elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohta ohtralt külma veega põletushaavade jahutamiseks. Kui on võimlik, tuleks panna kätte ühekordsed kindad. Põletuspind katta steriilse haavapadjaga, puhta kokkumurtud kolmnurkrätiku või mõne muu puhta mitteebemelise materjaliga kaitseks õhu kaua leviva infektsiooni eest. Helistada võimalikult kähku kiirabisse abi kutsumiseks. Kannatanut tuleks julgustada ja rakendada soki korral kasutavaid esmaabivõtteid. Näiteks kannatanu tuleks aidata pikali heita. Kasutada tuleks tekki tema isoleerimiseks maapinnast. Tõsta tema jalad nii kõrgele kui võimalik ja toetada neid. Ravida tuleks iga võimalikku soki põhjust
Seejärel katta pealispind kas pikuti tõmmatud siidlindiga või erinevat tooni siidlindi tükkidega. Kuklasse kinnitada soovi korral 35-45 cm pikkused lindid. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913. aastal, mil see koguti, oli tanu vanus 90 aastat ja viimati oli seda kantud 60 aasta eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835.
Sama firma automaadid steriliseeritud piima villimiseks erinevad selle poolest, et enne pakenditoru vormimist steriliseeritakse pakkematerjali lint vesinikülihapendi vannis ja villimine toimub steriilses atmosfääris. 198. 199. 200. Pure Pak, Elopak villimise seadmed, ehitus, tööpõhimõte 201. 202. TETRA REX RC-3 automaadis paiknevad kokkumurtud pakendid vastavas kassetis. Karbid murtakse lahti ja söödetakse vertikaalsele pöördtähikuga maatriksile. Tähiku astmelise pöörlemise käigus sooritatakse karbi moodustamine ja põhja
Sortimine Pakkimine Tihendamine Purustamine Üldprugi Üldprugikonteinerisse kogutakse segaprügi, milles sisalduvad metallist ja polüpropüleenist pakkelindid, vahtpolüstürool, poroloon, kaubaaluste killud, klaas, põrandapuhastuse segapraht, teibid, olmeprügi jms. Kartong Kartongikonteinerisse kogutakse papi- ja paberijäätmeid. Kartongist pakendid pannakse konteinerisse kokkumurtud pinnalaotusena. Pinnalaotuse, mis on suuremad kui konteineri ava ristlõige, asetatakse selleks ettenähtud kaubaalusele. Pakkekile Pakkekile konteinerisse asetatakse ainult erinevast materjalist pakkekiled. Puidujäätmed Puidujäätmete konteinerisse asetatakse katkised kaubaalused ja nende osad ning muu puidust mittetaaskasutatav pakkematerjal. Ohtlikud jäätmed
Tekstiilkiuks loetakse: 1) saadust, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis nende omaduste tõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks; 2) kuni 5 mm (kaasa arvatud) laiusega painduvaid ribasid või torusid, sealhulgas ribasid, mis on lõigatud lisa 1 punktides 19-44 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainetest valmistatud ribadest või kiledest ning mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks. Laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel).
Märgistamisel tuleb hoiduda isekleepuvatest siltidest, markeritest. 9. Looduskogud (herbaariumid, geoloogiliste näidiste kogud, topisekogud, entomoloogilised kogud) Looduskogud on osa rahvuslikkust rikkusest ja kultuuripärandist. Nende säilitamine on oluline nii kultuuri, hariduse kui ka teadustöö seisukohast. Herbaariumid koosnevad kuivatatud taimeosadest, mis on monteeriutud paberilehtedele või mida hoitakse kokkumurtud paberilehtede vahel.Taimede kinnitamiseks aluslehtedele kasutatakse liimimist, õmblemist, kleeplindiga kinnitamist, traatimist. Seeni hoitakse polüetüleenkottides, mis sisaldab silikaatgeeli või ideaaljuhul klaasist kuivatis koos kaltsiumkloriidiga, Samblikke hoitakse paberist ümbrikes bõi karpides. Vetikaid säilitatakse kuivatatult karpides või herbaniseeritult. Vilju, seemneid hoitakse kas karpides, paberümbrikes või plastkottides.
Käsitsi kirjutatud kutsed on alati mitteametlikud ja neid kasutatakse koduste pidude ning vastuvõttude korral. Kõige rohkem kasutatakse kutsekaarte, mille soovitatavad mõõtmed on 15 × 10 või 18,5 × 12 cm. Kutse tekst (eelkõige suure ja piduliku vastuvõtu puhul) võib olla trükitud, kuid lugupidav on kutsutavate nimed käsitsi kirjutada. Organisatsioonidel, kellel on vaja palju üritusi korraldada, on kasulik tellida firma logoga (pressitud või kulla-hõbedaga trükitud) kokkumurtud kutsekaardi kaaned, mille vahele pannakse järjekordse sündmuse trükitud kutse (vt näide 2). Võimaluse korral soovitatakse lisaleht kinnitada ümbriskaardi külge. Lühendi R.S.V.P (lühend prantsuskeelsest lausest Repondez s’il vous plait – vastake palun) asemel võib kasutada eesti keelset väljendit “teatada”. Sageli on selle all peale telefoninumbri või aadressi ka kuupäev, mis tähendab, et hiljemalt selleks päevaks tahetakse täpselt teada, kas osalete või mitte
Ülemine supitaldrik koos kahe lusikaga pannakse alumisele taldrikule jne. Vaata fotot. Foto lk. 122 – 8.8 Foto 8.8. Kasutatud taldrikute koristamine laualt. 225 Klaaside koristamine Klaaside koristamiseks laualt kasutatakse kandikut. Lubamatu on klaase koristada nii, et sõrmed asetatakse klaasi! Laudade korrastamine Laua pühkimiseks kasutatakse kaht taldrikut, kokkumurtud salvrätikut või niisket lappi. Üht taldrikut hoitakse pöidla ja nimetissõrmega. Teist taldrikut hoitakse ülejäänud sõrmedega allpool. Taldrikud peavad olema laua ääre all. Pühitakse kokkumurtud salvrätiku või niiske lapiga. Vaata fotot. Foto lk. 122 – 8.9 Fotot 8.9. Laua pühkimine Peale laua puhastamist pannakse alumisele taldrikule salvrätt või niiske lapp
4. Järgnevalt lõigake lahtise serva poolt joonisel näidatud viisil vajalik arv lõikeid seni tehtud lõigete vahele. 5. Harutage ettevaatlikult paberileht ringiks lahti. Esimene Esimene lõige lõige A4 paberilehe murdekoht, kinnine serv Kokkumurtud paberilehe avatud serv Merlecons ja Ko OÜ 271 PEIDETUD KOLMNURGAD Tööleht A B C G I H J F D E Merlecons ja Ko OÜ 272 PEIDETUD KOLMNURGAD Lahendus
kutsuda kiirabi. Igasugune liigutamine põhjustab tugevat valu. Juhul kui last on vajalik transportida, tuleb vigastatud jäse toestada. Esialgu toesta liikumatuse tagamiseks luumurrust kõrgemale ja madalamale jäävat jäset oma käega. Palu kedagi tuua padi või rullikeeratud tekk ning aseta need liikumatuse tagamiseks mõlemale poole vigastuskohta. Ära püüa murdunud jäset sirgeks tõmmata. Fikseeri tekk või rullikeeratud padjad pikisuunas kokkumurtud kolmnurkrätikutega. Vigastatud jäset võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas marlitükk. Ära puuduta vigastatud kohta! Põletused Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit. Jahutada võib kõigega, mis kätte juhtub: pudelivesi või vesi veekogust, ventilaator,
annaabi.ee 
