3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandamine 5. Kaevanduse/karjääri rajamine 6. Kaevanduse/karjääri sulgemine, seejuures maaala taastamine, metsade istutamine jne Pealmaakaevandamine - 70% maailma maavaradest kuna - peaaegu kadudeta kaevandamine, kõrge produktiivsus, kaevandamismahud suured, lihtsam infrastruktuur EESTI MAAVARAD Raimamine - maavara massiivist kokkumurdmine See annab meile kaevise, mis on lähtematerjal järgnevaks purustamiseks ja töötlemiseks. NÜÜD TULEB PURUSTADA Palju erinevaid purusteid (lõug-, koonus-, rootor- valts- ja ka tükeldid). Need on paigutatud purustussõlmedesse mis on kas statsionaarsed või mobiilsed. JAA TÖÖTLEME PVT - parima võimaliku tehnoloogia valimine ehksiis säästlik kaevandajale, keskkonnale ja vähem neg. mõjusid kui teistel variantidel (reostus, müra, vibratsioon, kestus jne) KIVI, MIS PÕLEB
vahele sattuda ja välistab nendevahelise hõõrdumise, mis võiks valamise ajal plahvatuse põhjustada Kokkupandud pomm on joonisel 2. JOONIS 1 JOONIS 2 süüte nöör See on üks disainivõimalusi, mida hull pommitegija katsetaks. Kui ta aga ei suuda hankida keermestatud toru koos korkidega, võib ta alati kasutada vask- või alumiiniumtoru, kuna neid võib kergesti soovitud asendisse väänata. Vasktoru puhul on põhimureks tema painutamine ja kokkumurdmine ilma teda purustamata, liigset jõudu rakendades kipub see murdekohast lõhenema. Kõige turvalisem on vasest või alumiiniumist torupommi tegemine analoogiliselt korkidega toruga. Kõigepealt tuleb üks toruots laiaks litsuda nii, et see ei lõheneks. Seejärel tuleb lame ots vähemalt ühe korra kokku voltida. Suletud otsa lähedusse tuleb puurida auk süütenööri jaoks ja nöör paika panna. Järgnevalt täidab pommiehitaja selle madala klassi lõhkeainega ja
annaabi.ee 
