Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
Maailmakõiksus on igavene ja muutumatu, sest pole midagi muud, milleks ta võiks muutuda
või mis oleks väljapool ja võiks muutuse esile kutsuda.
Kõiksus koosneb kehadest ja tühjusest. Et on kehad, seda tunnistavad meile tajud; et peab
olema tühjus, saab tuletada liikumise faktist nagu eelpool kirjeldatud. Niisiis peab kõik, mis
on olemas, olema käsitatav kas keha või tühjusena või kehade omadusena või tühja ruumi
omadusena.
Kehad on kas kokkuliidetud või kokkuliidetu elemendid, mis omaltpoolt on jagamatud
(aatomid) ja peavad olema muutumatud.
Maailmakõiksus on lõpmatu nii oma ruumiliselt ulatuselt kui ka temas sisalduvate kehade
hulgalt. Sest kui kõiksus oleks lõplik, siis omaks ta piiri, mis teda millestki teisest piiritleks.
Kuna aga väljapool kõiksust midagi ei ole, peab ta olema piiritu ja lõpmatu. Kui kehade hulk
ei oleks lõpmatu, tuleks eeldada, et kehad hajuksid lõpmatus ruumis sedavõrd, et nende
seondumised ei saaks enam tekkida.