ja nende õigusi ning samuti ka kohustusi. 1. TÖÖLEPINGU SEADUS Töölepingu seadus, mis hetkel kehtib, võeti vastu 17.12.2008 Riigikogus ja hakkas kehtima 12.01.2009 Eesti Vabariigi Presidendi otsusega. Töölepingu seaduse eesmäriks on võimaldada nii tööandjal kui ka töötajal kokku leppida töötingimustes, mis oleksid sobilikud mõlemale osapoolele. Töölepingu seaduses on suur rõhk kokkuleppel. Töösuhte suurem kokkuleppevabadus võimaldab ettevõtetel olla konkurentsi võimelisemad ja seejärel suudavad nad kiiremini kohaneda majandustingimustega, mis on pidevas muutumises. Töötajatel aga on suurem võimalus ühendada paremini töö ja muud tegevused (pereelu, haridus). Garanteeritud peab olema ka mõlema osapoole kaitse, et tagada tasakaal nii tööandja kui ka 2 töötaja vajaduste ja huvide vahel. Ehk määratletud peavad olema mõlema osapoole õigused ja kohustused
Töölepingu alusel töötav inimene teeb oma ametis tööd pideva protsessina, täidab päevast päeva ja kindlal ajal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid, saades selle eest palka ning olles samal ajal tööandjaga alluvussuhetes, st tööandjal on kogu aeg õigus kontrollida ning juhtida töötaja tööd. 87 Töövõtulepingu puhul seevastu on lepingupooled võrdsed, samuti on pooltel suurem kokkuleppevabadus kui seda lubab töölepingu seadus töölepingu sõlmimisel (vt töölepingu kohustuslikud tingimused). Vaidluste ja arusaamatuste vältimiseks tuleb töövõtulepingus täpselt märkida, missuguseid töid või teenuseid tellitakse ja missugused on teostamise tähtajad; samuti tuleb märkida tööde eest tasumise kord ja tähtajad, kuidas toimub vajalike materjalide ost ja nende eest tasumine ja missuguseid materjale kasutatakse. Kindlasti tuleb