Jaotava kauplemise strateegiad Jaotava kauplemise esmane eesmärk on saada kätt käsiloleva üksiktehingu maksimaalne väärtus. Neli põhilist strateegiat: 1) Taotleda kokkulepet, mis oleks lähedane müüja vastupanupunktile, loovutades müüjale sellega suurema osa kokkuleppepiirkonnast. 2) Üritada panna müüjat muutma arvamust oma maja väärtusest 3) Negatiivse kokkuleppe korral sundida müüjat oma vastupanupunkti nihutama, et tekiks positiivne kokkuleppepiirkond. 4) Panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim. 4 Teise osapoole vastupanupunkti väljaselgitamine ning mõjutamine Et edukamalt soovitud kokkuleppele jõuda, tuleks teada saada teise poole väärtustest, vastupanupunktis, enesekindlustundest, motivatsioonist ja muust sellisest. Oma vastupanupunkti ning samuti ka väärtushinnanguid on kõige otstarbekam varjata
väikseid mööndusi. Teiseks võib panna müüjat muutma oma vastupanupunkti, üritades muuta müüja arvamust maja väärtusest. Ostja võib proovida müüjat veenda, et müüja hinna miinimumläve tuleks alla lasta ja suurendada sellega kauplemispiirkonda. Näiteks, võib öelda, et maja on kõrgelt ülehinnatud. Kolmandaks võib negatiivse kokkuleppepiirkonna (ostja ei maksa rohkem müüja miinimumhinnast) olemasolul sundida müüjat oma miinimumhinda nihutama, et tekiks positiivne kokkuleppepiirkond (ostja on nõus maksma rohkem müüja miinimumhinnast) või peab ostja muutma oma miinimumpakkumist, et tekiks kattuv ala. Näiteks müüjat võib veenda vajaduses leppida madalama hinnaga või Larry otsustab osta suurema hinnaga, kui alguses planeeritud oli. Neljandaks strateegiaks on, et panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim. Kõikide strateegiate puhul üritab ostja mõjutada müüja ettekujutust võimalikkusest, kasutades selleks informatsiooni edastamist ja
pakkumisi ja väga väikseid mööndusi. 2. Panna müüjat muutma oma vastupanupunkti, üritades muuta müüja arvamust maja väärtusest. Ostja võib proovida müüjat veenda, et vastupanupunkti tuleks alla lasta (nt võib öelda, et maja on kõrgelt ülehinnatud) ja suurendada sellega kauplemispiirkonda. 3. Negatiivse kokkuleppepiirkonna olemasolul sundida müüjat oma vastupanupunkti nihutama, et tekiks positiivne kokkuleppepiirkond, või peab ostja muutma oma vastupanupunkti, et tekiks kattuv ala. 4. Panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim – mitte et see on kõik, mis ta võiks saada, või et rohkemaks ei ole ta suuteline, või et teine pool rohkem saades võidab. Rõhutades teise poole arvamust, et kokkulepe on võimalikest parim (teisi tõlgendusi välistades), me justkui ajaksime sõna tasandil juuksekarva lõhki. Inimestega kokkuleppele jõudmisel on
annaabi.ee 
