kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga; 3) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused lahendatavate küsimuste koha; 4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud; 5) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Süüdimõistva kohtuotsuse kokkuleppemenetluse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab; 2) kokkuleppe sisu. 3.3. Käskmenetlus Käskmenetlust on võimalik läbi viia ainult teise astme kuritegude puhul ja milles prokurör võimaldab kohaldada rahalist karistust. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine ja kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide
asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe ei pea KrMS § 245 sõnastuse kohaselt tõesti käsitlema asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seonduvat, kuid sama sätte lõige 1 punkt 10 kohaselt on kokkuleppe esemeks konfiskeerimisele kuuluva vara kohta kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (KrMS § 248 lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset, sealhulgas asitõendi konfiskeerimise osas. Ka varasemas kohtupraktikas on Riigikohus otsesõnu eitanud kohtu volitust sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09, p 15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub
annaabi.ee 
