etappide kaupa erinevais vormides. Olulisim sündmus viimaste hulgas oli Lääne-Euroopa tööstuslikult arenenud riikide kinnise rühmitise nn Euroopa Ühisturu moodustamine 1957.aastal Roomas sõlmitud vastava kokkuleppe alusel. 1958.aastal alustas see rühmitus 12 liikmesriigiga praktilist tööd Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) nime all. Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel seadusandlust, rajati Euroopa Sotsiaalfond ja asutati Euroopa Investeerimispank ning hakati hoogustama koostööd arengumaadega.
õhu-, mere- ja maajõududega, mis osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks, näiteks ähvardusmanöövrid, blokaad ja muud organisatsiooni liikmete õhu-, mere- ja maajõudude operatsioonid. Artikkel 43 1. Et anda oma panus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisse, kohustuvad kõik organisatsiooni liikmed andma Julgeolekunõukogu käsutusse tema nõudmisel ja vastavalt erikokkuleppele või kokkuleppeile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikud relvajõud, abi ja vastavad teenindusvahendid, kaasa arvatud läbipääsuõigus. 2. Sellise kokkuleppe või kokkulepetega määratakse kindlaks vägede arv ja liigid, nende valmisoleku aste ja nende üldine paigutus ning antavate teenindusvahendite ja abi iseloom. 3. Läbirääkimised kokkuleppe või kokkulepete sõlmimiseks võetakse Julgeolekunõukogu algatusel ette võimalikult lühikese aja jooksul
annaabi.ee 
