Möödapääsmata tarviduse korral üle normi kasutamist lubati tingimusel, et järgmine aasta raiutakse selle võrra vähem. Tänapäeval nii väga see loogika enam ei kehti, kuna raiutakse vastavalt metsa küpsustasemele ning raielangid on niikuinii kohustuslikult uuendamisele määratud, mistõttu ei teki korraga olulist metsamaa vähenemist. Ka varasemalt olid raielangid määratud kohustuslikule uuendamisele. Metsa ja metsamaterjali müük teostati enampakkumiselt, kindla ja kokkuleppehinnaga Metsaseaduses kindlaksmääratud alustel ja põhimõtetel. Praegusel ajal sõltub see suures osas välisturust ning konkurentsist erinevate puiduhanke ja töötlus firmade poolt. Metsatööstuse poole pealt oli oluline tagada metsamaterjali töötlemine kodumaiste tööstuste poolt, kattes ära tööstuste nõudluse ja kujundades sobiva hinna ning andes sellele lisaväärtust ja elavdades niimoodi kodumaist majandust. Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa arengukavale
Lossimissadamad (kui ette antud) Kokkola Vahesadamad (kui ette antud) Muud lähteandmed Ballastreis 10% Muud eritingimused 6 7 Lasti transpordiiseloomustus Aasta keskmine müügimaht on ca 1,2 mln m³ ning see sisaldab kuuse-, männi-, kase- ja haavapaberipuitu. Kuusepaberipuit moodustab mahust keskmiselt 31%, männipaberipuit 16%, kasepaberipuit 37% ja haavapaberipuit 16%. Paberipuitu müüakse 85% ulatuses kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ning kuni 15% mahust enampakkumise teel. Kestvuslepingute sõlmimine tagab puidule turuvõimalused pikaajaliselt ja suurem osa puidust eksporditakse kohaliku piiratud tarbimise tõttu. Haavapaberipuit kasutatakse Eestis ja ka okaspuupaberipuidule on kohalik nõudlus kasvamas. Üks tähtsamaid füüsikalisi omadusi, nii oma transpordi laevad, on niiskust. Vastavalt puidu niiskusesisalduse mõeldakse vee protsent, kuid mitte kogumassist (nagu Sarnaselt teise suhtes
lageraielankide maksimaalse kogupindala enamuspuuliikide viisi määrab Vabariigi Valitsus korraldusega riigimetsa majandajate kaupa, lähtudes metsamajandamiskavadest. § 46. Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas (1) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine riigimetsas toimub müügi korras järgmiselt: 1) avalikul enampakkumisel; 2) eelläbirääkimistega pakkumisel; 3) kokkuleppehinnaga. (2) Raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Korraga sätestatakse: 1) raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika; 2) raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur; 3) müügi järelevalve. (3) Raieõiguse ja metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel ei tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt määratud metoodika järgi arvutatud alghinnast.
• Veo maht. Kas on tegemist ühekordse pakkumisega või on pakkumise koostamisel arvesse võetud prognoositud veomahtusid ning seetõttu pakutud ka soodsam hind. • Veoraha arvestamise ja veohinna kujunemise alused. Kas on tegemist kokkuleppehinnaga kindlale saadetisele või pakutakse välja kogu tariiitabel ning leitakse vastavalt saadetise kaa- lule ja/või mõõtmetele veo hind. Millised on mahukaalu arvestamise tingimused? • Maksetingimused. Kui pikka makseaega pakutakse ning millistel tingimustel? Kas nõutakse
annaabi.ee 
