plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Peamisteks stiilideks on tema esituses hip hop, reggae ja drum and bass ning ühe mehena suudab ta luua muusikat, mida pillidel mängiks justkui terve ansambel. Rääkides tema esitusest, siis see oli üllatav ning ka väga originaalne, sest Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine sobivad kui põimitult ja nende vokaalne esitus on väga hea kõlaga ning kuulamise tegi meeldivaks nende teksti selgus. Ühelt healt kontserdilt ei saa olla puudu ka huumor ning ka seal ei olnud sellest puudust.Tehnikast rääkides, siis heli oli meeldiv ning puhas, aga minu meelest oli puudust valgusefektidest, mis oleks publikut veelgi rohkem kaasa haaranud. Ka publiku suhtumine põhiesineja vastu oli väga hea ning seda järeldan sellest, et hämmastav
luua muusika, mida pillidel mängiks terve ansambel. Lisaks selle, tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean paljusi plaadikeerutajaid ja lisaks nendele veel ka Rauno Pella trummidel. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui üritus peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas järjest erinevad Dj-d kes umbes pooletunniste vahedega üksteise järel laval käisid, kelle hulgas olid Dj Trigga, Enno Lohu jt. Minu hinnangul on Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine ja nende hääl väga hea kõlaga pluss nende häälte ilu ning teksti selgus. Ühelt healt kontserdilt ei saa olla puudu huumor ja sellega kaasnev näiltlejameisterlikus mida oli väga hea vaadata ja kuulata ka sellel kontserdil, kuid valgustus oleks võinud olla huvitavam. Heli oli korralik. Publiku suhtumine oli põhiesineja vastu oli väga hea, seda järeldan selles, kui paljud inimesed laulsid ja elasid kaasa kogu hingest. Omapoolsed soovid oleks sellised, et
algupäraga laulude esitamist. Samuti nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult meeskoorid. Seega suleti tee ka segakooridele. Enne laulupidu manitses Jannsen koore aegsasti laule harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus, et vältida sakslaste õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga hästi, kokkulaulmine tuli suurepäraselt välja. Laulupeo korraldamiseks rentis "Vanemuise" selts "Ressource'i" seltsi aia, mis asus Peetri kiriku vastas. Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus. Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Kava: Kirikukoraalid:
Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. 9 Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikale oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et
soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski
Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise
kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikale oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi
peost distantseerus Carl Robert Jakobson, kes oli soovinud peaaegu ainult eesti algupäraga laulude esitamist. Samuti nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult meeskoorid. Seega suleti tee ka segakooridele. Enne laulupidu manitses Jannsen koore aegsasti laule harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus, et vältida sakslaste õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga hästi, kokkulaulmine tuli suurepäraselt välja. Laulupeo korraldamiseks rentis "Vanemuise" selts "Ressource'i" seltsi aia, mis asus Peetri kiriku vastas. Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus. Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. 7. KIRJANDUSLIK LOOMING
annaabi.ee 
