Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse
Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Nende repertuaar on mitmekesine, hõlmates klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaaegset muusikat ning ka
Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Adratalupoeg omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades)
Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju. Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist
liikumisvabadus jäi piiratuks. 7) Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe vallakogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? ● pidi vastutama talupoegade hariduse eest ● vaestehoolekanne ● magasivilja varumine ● teede ehitamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866. aasta vallareformiga. Järelikult pärisorjuse kaotamisega sai talupoeg küll isiklukult vabaks, kuid majanduslikult jäi ta endiselt mõisnikust sõltuvusse. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Raharendile üleminek Liivimaal 1849, Eestimaal 1856, Saaremaal 1865 Uute talurahvaseaduste järgi:
vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. Kogukonna ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ja kõigi otsuste kinnitajaks. Samuti säilitas mõisnik kogukonna üle politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aasta vallareformiga Talurahva seisus jagunes XIX sajandil küla- ja mõisarahvaks. Külarahva seas oli keskne koht pererahval, kes täitis mõisakoormisi. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel.
Siis saab ka maapäev enam-vähem regulaarseks. Kohad olid Valga ja Wolmari. Arutati ülemaalisi asju ja konflikte. Juhtroll maaisandatel. Otsustel polnud kohustuslikku jõudu ning puudub täitevaparaat. Otsused tehti vaid retsessidena. Paralleelselt oli ka Linnade päevad (14saj keskpaigast alates). Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud. Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks. Roseneck samal arvamusel. 19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti. Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed.
Sellisena eristub ka roomalikust traditsioonist. Piiskop andnud tõotuse Jumalale, pead olema prii maistest tõotustest. V LOENG – 15.09.2020 – AUGUSTINUS JA TEMA TÄHENDUS KIRIKULOOS (TEGELT MITTE) Oikumeenilised kontsiilid. Esimesel aastatuhandel toimus 7 oikumeenilist kirikukogu. Läänekirik on kontsiliaarset korda arendanud edasi 1960ndatel toimus 21. kirikukogu. Õigeusu kirikud orgunnisid 2017. a 8. kontsiili, mis siis kogunes esimest korda üle 1000 aasta. Kirikukogude kokkukutsujaks on Rooma keiser, esindatud oli suur osa tolleaegsest kristlaskonnast. Eismene kirikukogu oli 325. a Nikaias (VT PABERIT!). Esimese kahe kontsiili keskmes küsimus Isa ja Poja vahekorrast, teisel ka Püha Vaim. Lepitakse kokku kolmainu õpetuses. Arius ja ariuslased. Arius elas u 260-336. Tekib konflikt kohaliku piiskopi Aleksandriga. Vastasseis levib ja ähvardab impeeriumi lõhestada. Seepärast Constantinus kutsubki kokku esimese sinodi Ariuse vastu
peaaegu täielik ja iga piiskop oli omal maal sõltumatu. Ka ordu oli sõltumatu stiftidest, kuid tal oli sõlmitud piiskopiga leping, mis kohustas teda sõja korral ordut aitama. Võimudevahelise koostöö ja võimu ühtlustamise vajadusest ühendati kõik maahärrad ja piiskopid ordu organisatsiooni konföderatsioon. Selle taga oli Liivimaa ordumeister. Saabusid maapäevad, mis haarasid tervet keskaegset Liivimaad. Maapäevadest võtsid osa kõik maahärrad. Maapäeva kokkukutsujaks oli 13.saj. II p- 14.saj I p. Riia peapiiskop. Hiljem kutsuti see kokku ordumeistri poolt, mis peegeldas üldist võimu üleminekut ordule. Kokku tuldi vastavalt vajadusele- kord või kas aastas, ühiste probleemide lahendamiseks. Toimumise koht valiti võimalikult keskne, kõigile sobiv. Kestis mitu päeva. Maapäeva kompetentsi kuulus: 1) kaitse korraldamine välisvaenlaste vastu, 2) maahärrade omavaheliste tülide lahendamine, 3) maahärrade seisuste ja linnavaheliste küsimuste
Maavalistsus hakkas koosnema mitmetest osakondadest, mida võib pidada tulevaste ministeeriumide eelkäijateks. Oktoobriks saavutas Maanõukogu oma täiskoosseisu. .... Vallnerist sai enamlane. Kujundati ümber ka Maavalitsus, mille esimeheks sai oktoobrist Konstantin Päts. Kuni Maanõukogu kokkuastumiseni juulis 1917. valitses Eestis üsna ebastabiilne õhustik. 2.07 astus Tlnas Estonia teatrisaalis kokku rahvaasemike kongress (Rahvakongress), mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, vähe villa. 3-4.07 leidis samas kohas aset teinegi kongress (Eesti
) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane sai keedetud muna ja kakukese või karaski. Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega. Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga jüripäevast mihklipäevani, tuli peredesse uut tööjõudu sulaseid ja tüdrukuid, karjapoisse ja -plikasid. Jürituld tehakse ka Jüriöö ülestõusu (1343. a.) mälestuseks, samuti korraldatakse öiseid orienteerumisi, jüriöö jooks toimub tõrvikute või taskulampide valgel. Majanduskalendri jüripäev on tänaseks isegi Setumaal oma tähtsust kaotamas. Ent vaatamata
Vastavalt jaotati ka ametikohad maavalitsuse moodustamine. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille esimeheks sai Jaan Raaat demokraatide blokist. Maavalistsus hakkas koosnema mitmetest osakondadest, mida võib pidada tulevaste ministeeriumide eelkäijateks. See oli ka omamoodi Eesti esimene rahvuslik valitsus. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Estonia seltsimajas Üleeestiline Rahvaasemike Kongress ehk Rahvakongress, mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, aga tulemust ei olnud Rahvuskongress, 2. ja 4 juunil Estonia seltsimajas. Sellele kongressile kogunesid eelmisel päeval osalenud.