Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud.
Oma olemuselt isegi rohkem hiiglaslikud planeedid kui tähed. Nende mass on liialt väike, et temperatuur sisemuses tõuseks piisavalt kõrgele ja saaksid alata tuumareaktsioonid. Nad helendavad mõnda aega soojuskiirguse arvel ning siis kustuvad. (Raadius u 16 km) Kui M on suurem kui 1,4 ületab gravitatsioon elektronide vastupanu ja surub nad tuuma sisse. Elektronid ühinevad prootonitega, moodustades neutronid. Kokkukukkunud tähed, mis koosnevad peamiselt neutronitest Võrreldes tavaliste tähtedega on neutrontähtedel erakordselt suur magnetväli ja ülisuur pöörlemiskiirus (võivad teha isegi tuhat pööret sekundis). Tekkimise algusest alates hakkab neutrontähe pöörlemiskiirus vähenema ning mida aeglasemalt neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk.
Suure massiga tähed aga hoopis plahvatavad supernoovadena(äkilise heleduse kasvuga täht). Plahvatuses lendab täht tervenisti laiali, alles jääb ainult tähe siseosa. Kuna üldjuhul toimub plahvatus tähe ümbritsevas kihis, on selle jõud suunatud nii sissepoole kui väljapoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui järelejäänud pisikese kera mass on 1,5-3 päikese massi, saab sellest neutrontäht (surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.) Kui aga mass on suurem variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Slide 6 Valged, pruunid ja mustad kääbustähed Erakordselt väikesi tähti kutsutakse kääbusteks. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järgi väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks.
5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähtiNeutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest. Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tähed Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud
tehakse niiluse deltasse. selle plaani olevat liivale kavandanud aleksander suur ise. uueks moeks on geomeetriliselt korrapärase loominguga linnad. Antiiksetest antiookia linnadest on säilunud vaid püene. Hellenistliku ajastu skulptuuris areneb uus haru, mida klassikalisel ajastul üldse ei kujutata. Selle ajastu suurim skulptuur on hävinud, see oli rhodose koloss, see oli ~40 meetrit kõrge, samuti maailmaime. Aleksandria tuletorn, mis oli kivist ja kokkukukkunud. rhodose koloss on olnud eeskujuks vabaduse kujudele New Yorgis, Pariisis ja kusagil veel. Kõige suuremana on säilunud pergamoni zeusi altar, altar oli lahtine ehitis, millel oli suur kaunistusriba e. friis, algselt on see ~2,5 meetrit kõrge ja 130 m pikk oli kujutatud sümboolselt kreeklaste võitlust galaatidega, kreeklased olid kujutatud olümpse jumalatena, galaate gigantidena, võitsid jumalad. gigantomahhia.
Tajuvad ka mootorsõidukis olijad. VIII. Spetsiaalselt maavärinakindlaks ehitatud hoonetel vähe kahjustusi. Halva ehituskvaliteediga hooned võivad osaliselt kokku kukkuda. Paljud korstnad, monumendid ja müürid kukuvad pikali. Liigub ka raske mööbel. IX. Üleüldine paanika. Kõigil hoonetel tõsised purustused. X. Vähesed hooned jäävad püsti. Sillad purunevad. Raudteerööpad väänduvad. XI. Praktiliselt kõik kivimajad on täielikult hävitatud. Kõik sillad kokkukukkunud. Raudteerööpad raskelt väändunud. XII. Totaalne häving peaaegu kõik on purustatud. Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid algsest asukohast eemale paisatud. 29.Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud:
· Kuu täpsusega, nt. inimest nähti kuskil oktoobris 2002, siis võib tunnistada surnuks novembris 2007. · Aasta täpsusega; kui nähti viimati nt. suvi 2006, siis loetakse 5 aastat alates 1. jaanuarist 2007. 5 aasta üldisest reeglist 2 erandit: · Kui isik on kaduma läinud ohtlikus olukorras ja on alust arvata et ta on hukkunud või tegu õnnetusjuhtumiga (nt. maavärina tagajärjel; kui teada, et inimene viibis kokkukukkunud majas, kuid laipa ei leitud; inimene läks paadiga merele, leiti küll paat, kuid mitte laipa). Sel juhul pole mõtet hakata 5 aastat ootama; sellisel saab surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel õnnetusjuhtumist. · Kui isik on jäänud kaduma sõjategevuse või loodusõnnetuse piirkonnas. 2 aasta möödumisel pärast sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist. (Kui pole tegu ühegi konkreetse õnnetusjuhtumiga) NB
∙ Kuu täpsusega, nt. inimest nähti kuskil oktoobris 2002, siis võib tunnistada surnuks novembris 2007. ∙ Aasta täpsusega; kui nähti viimati nt. suvi 2006, siis loetakse 5 aastat alates 1. jaanuarist 2007. 5 aasta üldisest reeglist 2 erandit: ∙ Kui isik on kaduma läinud ohtlikus olukorras ja on alust arvata et ta on hukkunud või tegu õnnetusjuhtumiga (nt. maavärina tagajärjel; kui teada, et inimene viibis kokkukukkunud majas, kuid laipa ei leitud; inimene läks paadiga merele, leiti küll paat, kuid mitte laipa). Sel juhul pole mõtet hakata 5 aastat ootama; sellisel saab surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel õnnetusjuhtumist. ∙ Kui isik on jäänud kaduma sõjategevuse või loodusõnnetuse piirkonnas. 2 aasta möödumisel pärast sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist. (Kui pole tegu ühegi konkreetse õnnetusjuhtumiga) NB
annaabi.ee 
