tänapäeval, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Minu arvates olid keskaja inimesed väga töökad. Neile saabus leib lauale raske töö tulemusena. Kuna sel ajal ei olnud neil kauplusi, pidid nad ise kõik toiduaineid muretsema, sealhulgas ka liha hankima ning köögi- ja puuvilju kasvatama. Keskaja inimesed olid ka rohkem kokkuhoidvamad, näiteks sõtta mindi ühtse eestlaste salgaga ja erinevad perekonnad elasid sama katuse all.
Näiteks võib tuua sõbrapäev, halloween ja isegi emadepäev. Inimesed peavad neid üsna innukalt, mis tähendab seda, et need on üsna populaarsed ma usun, et igas vanuse grupis. Traditsioonid on need, mis hoiavad perekonna elu koos. Pere traditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lastele kui täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad ja kokkuhoidvamad. Ka laste tervis on traditsioonidega peres tugevam. Miks mitte luua traditsioone juurde. Teha näiteks perealbum, kuhu iga püha, näiteks jõuludel mõni pilt juurde tuleb. Lapsed kasvavad, inimesed muutuvad. Lapsi sünnib juurde, mõned inimesed lähevad teise ilma. See oleks ka suur mäletus traditsioonilisest pühast. Traditsiooni võib ju alustada kasvõi sellest, kui kord nädalas istutakse laua taha ja räägitakse, mis kellegi elus on uut toimunud. Kuidas kellegil koolis, tööl läheb
Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse
mõtete ja ideedega, millest omakorda arendati edasi projekte. See muutis linna aktiivsemaks ning kohalikud kokkuhoidvamaks. Eestis sarnast civic economy näidet meie hinnangul ei eksisteeri, kuid on olemas ettevõtmisi, kus koos midagi tehes üritatakse muuta kogukonna elu ja keskkonda paremaks. Kui aga peaks tekkima sarnase ideoloogiaga projekte, siis need õnnestuksid kõige suurema tõenäosusega piirkondades, kus linnastumise tase on madalam ning elanikud kokkuhoidvamad, sest linnades üldiselt on liiga palju inimesi, et neil saaks ühtekuuluvustunne tekkida. KASUTATUD KIRJANDUS Insights. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/insights/, 10. oktoober 2020. Mazzuco, S. (2017) The Civic Economy: An Economy of Resilience. Kättesaadav: https://labgov.city/theurbanmedialab/the-civic-economy-an-economy-of-resilience/, 10. oktoober 2020. Rõa, K. (2017) Jagamismajandus – võimalused ja väljakutsed Eestile. Kättesaadav: https://www
organiseerunud rühmade edu mõjutavad, on mitmeid. Neist peamiste hulka kuuluvad nt grupi suurus, intensiivsus/tõhusus ja ka rahalised vahendid. Mõneti üllatavaks võib pidada asjaolu, et kui grupi suurem tõhusus ja parem ligipääs finantsidele on oodatult positiivse efektiga, siis liiga arvuka liikmeskonnaga huvirühmad jäävad oma eesmärkide saavutamisel väiksematele sageli alla. (G. C. Edwards et al., 2014, p. 336) Nimelt on väiksed huvigrupid tihtipeale kokkuhoidvamad ja omavad suuremate eest organisatsioonilisi eeliseid. Näiteks väga mõjukatel korporatsioone esindavatel huvigruppidel on kodanikegruppidega võrreldes enamasti väga vähe liikmeid, kuid nad ka ei pinguta liikeskonna suurendamise nimel. Erinevalt ametiühingutest või kodanike tegevusrühmadest ei pea nad liikmete arvu esmatähtsaks, teades, et liiga arvukas, raskesti juhitav liikmeskond võib rühmale saada ka organisatsiooniliseks koormaks. (Patterson, 2013, p. 229; G. C. Edwards et.al
annaabi.ee 
