Paremad palad nagu piimast valmistatav või ning ka kanamunad tulid küll taludest, kuid rändasid mõisate köökidesse, kuna nende eest sai raha, mida talupojal oli tarvis muu kauba (kanga jne) ostmiseks. Kuuseriisikasupp kah eesti toit meie metsade seened ja aiasaadused Mõisate köögid Mõisate köögid erinesid olulisel määral kohalikust talupojaköögist, kuna kasutuses oli palju rohkem tooraineid, tunti ka teistsuguseid toiduvalmistusviise ning omati teadmisi kokakunstist (kastmed, küpsetised jne). Mõisate köök sai mõjutusi põhiliselt läänest seda tõestavad 19. sajandi lõpu esimesed kokaraamatud, kus kohtab üllatavalt palju prantsuse köögi baastõdesid ja tehnoloogiaid. Samuti oli mõisaköökide menüü palju mitmekesisem kohapeal kasvatati talupoja jaoks tundmatuid ja väheväärtuslikke (talupoja jaoks oli oluline toidu kaloraaz) vilju nagu kasvõi spargel. Mõisate kööki rikastasid ka sissetoodud maitseained.
Me suudame luua üks peamisi asju ,mis eristab meid teistest imetajatest. Gastronoomia kohta konkreetset ja lihtsat definitsiooni välja tuua on väga raske. Gastronoomia alla läheb absoluutselt kõik , mis puutub toitu. Alustades inimeste toitumisharjumustest , lõpetades eri riikide väljendusviisiga rahvuslikus köögis. Sellel teemal on niipalju nüansse ,et isegi ei tea kust alustada! Üritan selle töö vältel tuua välja filosoofilised ja ajaloolised punktid eri maade kokakunstist ja eluviisides. Töö esimeses osas võtan läbi toidus peituva filosoofia ja näited antiikajastust ning ka paleoliitilisest ( varasem kiviaeg )ajastust. Teises osas võtame läbi gastronoomia rolli erinevate maade traditsiooniliste köökide moodustumisel ning tegurdamisel. Kolmandas osas püüan võtta lühidalt ja arusaadavalt kokku tänapäeva modernsse gastonoomia ja maailmaköögi. 3
annaabi.ee 
