Koka oskusi saab õppida, aga annet kahjuks mitte. Ja nagu teised kunstiliigid vajab ka kokakunst loomingulist mõtlemist. Ilma selleta ei ole mõtet koka erialale mõeldagi. Oskustega on nii, et neid saab õppida ja mida kauem õppinud ja kogenud koka kunstiteosed võivad olla väga huvitavad. On avastatud, et paljud „tavakunstiga“ tegelevad inimesed on tegelikult ka head kokad. See näitab, et kui on anne „tavakunstiga“ tegelemiseks, on ka anne toidu- ehk kokakunstiga tegelmiseks. Kokk peab olema loominguline ja innovaatiline. Kui kõik restoranid pakuksid ühtesid ja samasid toite, mis näevad ühesugused välja, ei oleks sellel äril mingit mõtet. Kokk peaks alati välja mõtlema uusi toite ja viise selle serveerimiseks. Võimalusi on lõputult. Koka eriala üks parimaid külgi ongi see, et piire ei ole. Alati on võimalik midagi uut ja huvitavat välja mõelda. See oli ka üks peamisi põhjuseid miks ma selle eriala valisin
KÜSIMUSED: 1. Mis on Michelini tärn? Michelini tärnid on ihaldatuimad gastronoomiamaailma tunnustused, mida jagatakse salajastel testimistel kogutud informatsiooni järgi. Kõige enam on tärne Prantsusmaal, kust ka tärnisüsteem pärineb. 2. Nimeta kümme 2013. a Eesti top 50 restorani 1. Alexander 2. Tchaikovsky 3. Põhjaka 4. Horisont 5. Chedi 6. OKO 7. Ribe 8. Neh 9. Salt 10. Moon 3. Mis on cordon bleu? Cordon Bleu seotus kokakunstiga algas 1600. aastate lõpul, mil Maintenoni markii asutas vaestekooli tütarlastele. See sai peagi kuulsaks õppurite kokakunsti osava valdamise poolest. Selles koolis kandsid tüdrukud, kes olid saanud 17aastaseks, kaelas sinist linti kui kooli tunnust. 1895 asutas toiduajakirjanik Martha Distel Pariisis kokakool L'Ecole de Cordon Bleu, millest sai peagi tunnustatud ja auväärne õppeasutus. See kool tegutseb tänaseni ning on laienenud Euroopast Ameerikassegi ning
meisnädalaid pidama. Kuna mõlemad armastasid väga loodust, siis liiguti palju ilusates maakohtades ning õhtuti peatuti võõrastemajas. Sellisest matkamisest sai paari traditsiooniline puhkamisviis. [1, 2] Tagasi Pariisi jõudes üürisid nad korteri ning Marie hakkas tegelema majapidamise ja arvetega. Varem endale vaid võileibu söögiks valmistanud naine oli hakanud tutvuma 8 ka kokakunstiga, milles abistas teda õde Bronia. Ka köögis kirjutas Marie teadlase moodi piinliku täpsusega kõik toidu tegemisega seonduva (nt. kui kaua ta keetis, millisel tulel või palju lisas mingit toiduainet). [1] 12. septembril 1897 sündis Curie´de perre tütar Iréne. Sünnitus möödus suurema kärata ning minimaalsete kulutustega, aga et noor ema saaks laboris edasi töötada, võeti amm, mis kulutusi siiski suurendas. Siiski jätkus Marie´l tähelepanu ka lapse
annaabi.ee 
