Teraspoiss
Jaan jäi ilma ka oma emast Annist, kes suri haigusesse. Tal
olid heledad juuksed ja sinised silmad.
Jaani hüüdnimeks oli teraspoiss sellepärast, et ta oli iseloomult väga tugev poiss ning ta sai
kõigega hakkama. Ta ei andnud kunagi alla, vaid püüdis oma eesmärgi korralikult lõpule viia.
Raamatu alguses kui jaani ema Anni suri oli Jaan väga nõrk ning ta nuttis ega teadnud, mida
oma eluga nüüd peale hakata kui tal pole enam ühtegi vanemat. Oma julguse sai ta kojanaiselt
ja kojamehelt, kuid kõige rohkem eeskuju ja julgust sai ta üliõpilaselt, kes meeldis talle väga.
Talle meeldis üliõpilane, sest tal oli temaga hea vestelda ja ta ei käitunud temaga nii nagu
tegid seda teised täiskasvanud. Üliõpilane andis Jaanile palju nõu, kuidas ta oma eluga
hakkama saaks ning Jaan võttis ka teda kuulda. Julge oli ta sellepoolest, et kui ta laste
varjupaika viidi, siis ta hakkas ka teistele seal vastu, kes ei käitunud seal hästi. Korra sattus
annaabi.ee 
