Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad
preestrite järelkasvu selleks rajasid Albert ja Theo koos Baltimaade esimese kloostri Väinajõe suudmesse. Nõudsid tegevused aega,pidev sõjategevus liivirahvaga ikka. 1206 tundus saksalaste võim liivimaal üsna tugev aga jälle Holmi liivlaste vanem Ako planeeris suuremat vastuhakku kristlaste vastu ,sõlmis lepingud ka koiva liivlastega,otsis toetus latgalitel,semgalitel ja venevürstidest. 1206 liivlaste suurim kordineeritud vastuhakk,nii ristisõdijad ja preestrid ajati maalt välja.' Koivaliivlaste vastu suunati nende enda vanem Kaupo, vastupanu keskus Doreida,tehti maatasa. Teiselpool Koivajõge seisnud Satesele linnust ei suutnud kaupo vägi vallutada, ida poolt ilmus uus oht Holmi alla ja hakkas seda piirama Polotski vürst. Kaupo lasi jalga.1206 võitlused liivlaste jaoks erakordsed ohvrite rohked. 1206 liivlaste vastupanu lõpp. 1208 kui Albert saavutas suurt sõjalist edu korraga mitmel pool,esmane eesmärk oli kindlustada ülemvõim Väina jõele
annaabi.ee 
