Anna Haava referaat/elulugu
ajalehele ,,Postimees"
Anna Haava suri 13. Märtsil 1957. aastall. Ta maeti valges kleidis ja valges kirstus Tartu
Kalmistule, kus puhkab tema põrm siiani
Luule
Anna Haava luuletajatee algus on seotud esimese eesti suure naisluuletaja surmaga : kui 1886. a.
Kroonlinnas kustus Emajõe ööbiku Lydia Koidula eluküünal, sai avalikkus esimese märgi uue
luuletajanna ilmumisest Emajõe kaldal ilmus koidulaulikule pühendatud luuletus, mis kandis
allkirjana esimest korda Anna Haava nime. Kaks aastat hiljem andis Haava välja oma esime
luulekogu ,,Luuletused" (1888.). Kokku on Haava ilmutanud üheksa luulekogu. ,,Luuletused"
(1890.), ,,Luuletused"(1897.), ,,Lained" (1906.), ,,Ristlained" (1910.), ,,Põhjamaa lapsed" (1913.),
,,Meie päevist" (1920.), ,,Siiski on elu ilus" (1930.) ja ,,Laulan oma eesti laule" (1935.)
Anna Haava luuletusi võik iseloomustada sõnadega ,,kaunis" ja ,,lihtne"