meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist Kohvipuu õitseb rikkalikult ning saagi lõplikuks valmimiseks kulub sõltuvalt sordist 8...11 kuud. Selle aja möödudes on viljastatud õitest arenenud viljad, milles igaühes on kaks seemet. Viimaseid nimetataksegi kohviubadeks. Kohvi biokeemiline koostis sõltub eeskätt sordist, oma osa on ka kliimal, kasvupinnasel, viljade korjamise ja puhastamise viisil ning röstimisel. Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub. Märgmeetodi puhul pestakse vilju veetankides ja need sorteeritakse. Kvaliteetsem tulemus saadakse
tumerohelist värvi. Puu õied on väikesed, valged, tugeva lõhnaga, 10-15 mm läbimõõduga. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Õitsemine kestab vaid paar päeva. Puu viljaks on luuvili, mida sageli nimetatakse marjaks. Viljad on ovaalsed, umbes 1 cm pikkused ja 10-15 mm läbimõõduga. Viljad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad esialgu kollaseks, siis roosakaks ning lõpuks tumepunaseks. Vili sisaldab reeglina kaht seemet, mida kutsutaksegi 'kohviubadeks. Kohvi röstimine Brasiilias röstitakse kohvioad lausa mustaks, Lõuna- Euroopas traditsioonidele vastavalt aga hästi tumedaks, et varjata kehvapoolse kvaliteediga, tihtilugu liigse lubja- või rauasisaldusega vee maitset. Soomes ja Rootsis eelistatakse heledama röstiga kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade heamaitselisele veele. Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad
idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse. Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar. On ka vilju, milles on üks seeme, seda kohvi nimetatakse pärlkohviks. Õitsema läheb kohvipuu kuiva perioodi lõppemise järel, kaheksa päeva pärast esimest tugevat vihmasadu. Kui mõnes maakohas on kaks vihmaperioodi aastas, siis õitseb ka araabia kohvipuu
annaabi.ee 
