Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
tunnitus, kus märgiti hindeid sõnadega näiteks ,,hea" oli parim ja ,,halb" kõige
kehvem. 1878. aastal kehtestatud uue kooliseadusega tuli kaasa ka ühtene
õppeplaan, millega pandi paika õppimine kogu kolme aasta jooksul. Alustati
lihtsamate ja põhiliste alusainetega nagu lugemine ja kirjutamine, järgmisel aastal
aga natuke spetsiifilisemad ained nagu ortograafia ja jutustamine, mis nõudsid
esimesel talvel õpitu olemasolu. Peale emakeele kuulusid kohutsuslikku programmi
ka usuõpetus, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Soovituslikud ained olid aga
ajalugu ning venekeel, võimlemine poistele, käsitöö tüdrukutele. Tänu kõigile neile
muutustele astusid viletsa kirjaoskusega vanemate inimeste kõrvale juba üsna vabalt
ja kirjavigadeta kirjutavad noored inimesed. Märkimisväärne on see, et siinsest
talurahvast ei osanud lugeda ainult veidi üle nelja protsendi.
Kokkuvõtteks oli 19. sajand Eesti haridussüsteemis murrangulise tähtsusega