ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted. Ta leiab,et mälestused möödunud elust ei tohi tuhmuda surmahirmu ees ,,Aeg hingsügavusse heidab loodi,nüüd mälestuste tuulterägas käi.Kui oskad lugeda ta salakoodi,siis surmgi kohutavana ei näi." Surmateemat on ta käsitlenud ka luuletuses ,,Kahe ääretuse vahel ..." Kuigi Alliksaar elas pool sajandit tagasi on tema looming ka tänapäeval kaasaegne. Teemad,mida ta käsitles puudutavad elumõtet aja möödumisel. Sellega on Alliksaar kujunenud üheks eesti luule omapärasemaks klassikuks.
ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted. Ta leiab,et mälestused möödunud elust ei tohi tuhmuda surmahirmu ees ,,Aeg hingsügavusse heidab loodi,nüüd mälestuste tuulterägas käi.Kui oskad lugeda ta salakoodi,siis surmgi kohutavana ei näi." Surmateemat on ta käsitlenud ka luuletuses ,,Kahe ääretuse vahel ..." Kuigi Alliksaar elas pool sajandit tagasi on tema looming ka tänapäeval kaasaegne. Teemad,mida ta käsitles puudutavad elumõtet aja möödumisel. Sellega on Alliksaar kujunenud üheks eesti luule omapärasemaks klassikuks.
saan kuulsaks. Minu nime teavad siis kõik galaktika elanikud ja on uhked selle üle, et tunnevad meest, kes esimesena rajas tunneli läbi Maa, ühelt pooluselt teisele. Ma olen enda saavutuste üle väga uhke. Ent kohutavad elutingimused kurnavad mu keha ja kahekümne aasta pärast olen alles keskealine, ent juba kortsus kui kapsaleht. Mul pole peret, elan üksi maaaluses tunnelis. Ma ei hooli kellestki, elades unistustes. See võib tunduda kohutavana, ent mulle meeldib mu elu, ma olen uhke selle üle, kes ma olen, ja selle üle, mida ma tuleviku heaks teen. Parimal juhul saan kuulsaks, halvimal juhtub tööõnnetus ja mitte keegi ei kuule ealeski mu nime. Õnneks on see ainult mõtisklus loodan, et tegelikkuses läheb mu elu hoopis teistmoodi kui antud ettekujutluses. Lõppude lõpuks mina olen ju see, kes teeb valikud, kelleks saada. Lihtsalt tuleb õiges kohas teha õiged valikud, et kahekümne
Sest Eva oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud kellelgi mõttes kuna keegi ei julgenud venelastele vastu hakata. Ja kui seda tehti, siis tapeti kohe ära. Trobikonnast Rapla inimestest elulainel seilasid kõigest seitseteist. Ülejäänud poodi üles või lasti maha. Viies aasta möödus eelnevaist kõige viletsamalt, niigi närused riided said lõplikult otsa, Siberis levisid haigused ja söök maitses kohutavana. Kolm ilmsüütut inimest surid palavikku, kaks kopsupõletikku ja veel kaks tapeti ära põgenemiskatsel. Kõigest kümme, teistest tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva. Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema. Rapla salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest kõrget hinda maksma.
eelnevat. Sest Eva oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud kellelgi mõttes kuna keegi ei julgenud venelastele vastu hakata. Ja kui seda tehti, siis tapeti kohe ära. Trobikonnast Rapla inimestest elulainel seilasid kõigest seitseteist. Ülejäänud poodi üles või lasti maha. Viies aasta möödus eelnevaist kõige viletsamalt, niigi närused riided said lõplikult otsa, Siberis levisid haigused ja söök maitses kohutavana. Kolm ilmsüütut inimest surid palavikku, kaks kopsupõletikku ja veel kaks tapeti ära põgenemiskatsel. Kõigest kümme, teistest tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva. Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema. Rapla salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest kõrget hinda maksma.
Asja ei parandanud ka pidev isoleeritus, mis sest et see oli seotud tema range kasvatusega( kõik vestlused printsi juures pidid olema sündsad, viisakad ja jumalale meelepärased) ning kevadiste epideemiatega. Kuningas oma surma lähenedes ei suutnud määrata pojale sobilikku pruuti. Ta oli kimbatuses ja hirmus, et tema poeg saab veel tema eluajal enda kätte liiga suure võimu, kui ta seob ennast Hispaania kuningakojaga. Noorele Henryle tundus abielu üldse kohutavana. Lõpuks, 1509. aasta märtsis haigestus kuningas lootusetult. Ta tegi viimase kombekohase sammu, kuulutas välja üldise armuandmise. Selle aasta 21.aprillil suri Henry VII oma Richmondi lossis ja Henryst sai kuningas, Henry VIII. Seitse nädalat pärast vana kuninga surma, läks uus kuningas laulatusele Greenwichi kirikusse, kus tema pruudiks pidi saama Aragóni Kathrine. Õukond ja loss
annaabi.ee 
