Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult  koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
lugesime juba 10. klassis. Samuti ei läbitud 2002/2003. aastatel ei antiikaega ega keskaja kirjandust. Väliskirjandusest keskenduti uusromantismile (nt B. Shaw, O. Wilde, H. Ibsen) ning modernismile (nt Sartre, Kafka). Eesti autoritest analüüsiti kriitilise realismi (nt Ed. Vilde) ning uusromantismi (nt Fr. Tuglas, A. H. Tammsaare, A. Gailit) ajastu teoseid. 2.2. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2012/2013 Olles uurinud kohustuslikku kirjandust aastast 2000, saab tõdeda, et Valga Gümnaasiumi 11.klassidele kohustuslikuks määratud teostes on toimunud suuri muutusi, kuid paljud raamatud on jäänud samaks. Kõige enam on läbi aastate jäänud muutumatuks Eesti autorite teosed. Näiteks ,,Tõde ja õigus" ning Tuglase novellid. 2012/2013. õa kehtima hakanud uus õppekava on lisanud nii mõndagi uut ja välismaist ning tuletab nüüd suuresti meelde näiteks USAs kehtivat kursustesüsteemi
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest loevad alati kohustuslikku kirjandust 63%, mis on poistega võrreldes väga hea tulemus. See
*Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega. *Juhtmotiivid. 6. Mis on intsrumentaalmuusika? Muusika liik, milles teos esitatakse instrumentidega. 7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio ja 4-häälne Itaalia orkester. 8. Nimeta instrumentaalmuusikazanre! (3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad
......... lk 7 3.4. Kohustuslik kirjandus teistes ainetes .................................................................... lk 7 Kokkuvõte .............................................................................................. lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele.
oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad. Minule endale meeldib ka lugeda, kuid enamasti raamatuid, mida saan ise valida. Nii saab tõsta tuju, nii saan asjadest kõige paremini aru ning vahetevahel tunnen ka, et olen ise tore inimene. Kuid sellegipoolest tuleb ka kohustuslikku kirjandust lugeda. Kõige rohkem meeldib mulle lugeda inglise keelseid raamatuid, ajakirju, erinevate inimeste blogisid ja ka ajalehti.
Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine klassiti num.PNG wut.PNG Joonis 2. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine sooliselt numm.PNG sit.PNG Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? Miks? Enamusele küsimustikule vastanutest ei meeldi lugeda ilukirjandust. (15) Põhjuseks toodi, et pole aega, ei paku huvi ja on igav. Õpilased, kellele meeldis lugeda, (8) väitsid, et loevad raamatuid ka vastavalt oma huvidele, mitte ainult kohustuslikku kirjandust. Kas Sa loed vaid kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? Kohustusliku kirjanduse kõrvalt loetakse ka vabalt valitud kirjandust. (11) Need, kes ei loe vabalt valitud kirjandust kohustuslikku kirjanduse kõrvalt (9), väitsid, et neil pole aega ja ka kohustusliku kirjanduse lugemine on tülikas. Õpilased, kes ei loe vabalt valitud kirjandust ega kohustuslikku kirjandust (4), väitsid, et
aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.“9 Koolil on ise võimalus valida kas tunnipikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit (kursuse maht 22-23 minutit)10. “A-võõrkeelt on kuus kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust, B- keelt viis kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust“11. 7 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 8 Õpetajate lehe kodulehekülg. http://opleht.ee (01.11.2016) 9 Ibid. 10 Ibid. 11 Ibid.
Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda . Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil. Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu.
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõiguslikud Võlaõiguslikud: - võõrandamisleping - kasutamisleping - kindlustamisleping
Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga. Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema. Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpretreerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on ühekordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: • kohustuslik tants (kestvus poolteist minutit), • originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva),
ühtseks tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud. Kava plussiks on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee. Esimene võistlus paarissõidus peeti 1908. aastal. Jäätants Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: · kohustuslik tants (kestus poolteist minutit), · originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva) · vabatants (4 minutit).
Aforismid sõprusest Liina Mälgand 12H Aristoteles on sõpruse peamine tundemärk. ng, mis elab kahes kehas. lel pole sõpra. legi sõber. eb palju oma sõprade ja isamaa heaks, isegi kui ta seejuures peak Aristoteles ma sõpru, ja paljude sõprade olemasolu paistab meile mileg , kui tal oleks olemas kõik ülejäänud hüved. Aristoteles Sõprus on rahul võimalikuga, nõudmata kohustuslikku. Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru. Sokrates Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim. Platon utatud teeneid suuremaks, kui nad ise seda teevad; ja vastupidi, William Shakespeare
Rüütlikultuur keskajal Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks  õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud
Miks tuleb lugeda raamatuid? Paljud õpilased kurdavad, et õpetaja annab liiga palju kohustuslikku kirjandust lugemiseks. Miks meil kästakse raamatuid lugeda? Raamatute lugemine arendab sõnavara. Õppides uusi sõnu väljendeid muutub meie keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Nii saame ka koolitöös paremaid hindeid, sest õpetajad peavad lugu õpilastest, kes kirjutavad huvitavaid kirjandeid. Raamatud on huvitavad. Tore on lugeda ulmelistest seiklustest ning fantaasiat kasutades asju ette kujutada. Filmi on küll
sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad pildid nagu kinos. Mõnikord aga on raamat nii igav, et selle läbi lugemine tundub võimatu. Need raamatud, mida saan ise valida pakuvad mulle huvi, aga need raamatud, mida kästakse lugeda on mulle vastumeelt.
Agu Sihvka annab aru  Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsi...
Mina kui lugeja Enda kohta võin öelda, et ma väga palju ei loe, vaid ainult kohustuslikku kirjandust ja mõnda väga huvitavat raamatut. Väiksena mulle ikka meeldis lugeda, näiteks raamat ,,Ainult poistele" ja ,,365 eksperimenti" ja veel ka ,,Rüütlid linnuses", aga mida suuremaks ma sain ,seda vähem ma olen hakanud lugema. Vanade raamatute puhul võib põhjus olla selles, et looduse ja asjaolu kirjeldust on liiga palju, sest vanal ajal ei liikunud info nii kiiresti nagu tänapäeval ja seepärast oli ka kirjeldust rohkem
06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd
Sellele vaatamata on nende vastu huvi vähenenud. Kokkuvõttes võib kirjandust nimetada vanamoodsaks mõnuaineks. Aastakümneid tagasi omas raamat väga auväärset kohta. Raamatuid loeti, analüüsiti ja sageli teati palju autorite eludest. Võib aimata, kui mõnus oli õhtuid raamatute seltsis veeta, lugeda põnevaid romaane ja unejutte, sest sellel ajal polnud isegi kuuldud arvutitest vüi televiioritest. Puudusid võimalused kuulata raamtuid CD'lt või lugeda neid internetist. Isegi kohustuslikku kirjandust ei vaevu paljud õpilased lugema vaid kasutavad internetist leitud kokkuvõtteid, mis on küllaltki üksikasjalikud. Enamiku kaasaegsete teoste põhjal valmivad ka filmid, mille vaatamine on jälle kergema vastupanu teed minek, sest nõuab vähem aega ja on tunduvalt huvitavam. Raamatupoed pakuvad laias valikus üliilusates köidetes raamatuid, kuid nende kättesaadavuse tavalugejale teeb raskeks kõrge hind. Samal põhjusel on ka raamatukogudes uudisteoseid vähe võitu, sest
Kurjus Jan Gillou reaalkool  õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik
natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või kino-/teatripiletite jaoks. Arvatavasti kulub päris palju ka söögi peale. Kokkuvõteks võib öelda, et enamus taskuraha läheb ikkagi söögi peale. Minu arvates on õiglane, et õpilane ei pea endale taskuraha teenima, sest meie kohustuseks on õppimine ning alles hiljem elus nende teadmiste eest raha saamine. Suvevaheaegadel töötamine on muidugi teistmoodi, sest siis pole kohustuslikku koolitööd ning suvised tööotsad annavad hea ettevalmistuse iseseisvaks eluks. Enda vanematele tuleks kodus ikka abiks olla, et me oleksime oma taskuraha väärilised. Me kõik peaksime raha rohkem hindama. Eriti praegusel raskel ajal ja vanemad peaksid oma lastele juba varakult raha väärtust õpetama. Taskuraha peab oskama ka säästa, sest kokkuhoid on elus üks väga suur oskus. Ainult majanduslikult hästi mõtlev inimene võib elada nii, et tal on
Kuna kaaslast pole, võib aega kasutada nii, nagu on endale mugavam. Üksi elamine võimaldab lihvida toimetulekuoskusi, mis aitavad tulevikus iseseisvalt hakkama saada ning toetavad hilisemat pere- ja paarielu. Tugev sõltuvus kaaslasest muudab inimese äärmiselt tundlikuks selle suhtes, mida teine ütleb või teeb. Lisaks võib inimest vallata hirm jääda partnerita põhjusel, mis seostub toimetulematuse ning elukvaliteedi langusega. Seega võiks üksi elamist käsitleda ka kui ''kohustuslikku'' perioodi, mis aitab omandada oskuse ise eluga hakkama saada ajal, kui kaaslast toetamas pole. Unistus kaaslasest seostub sageli unistusega täiuslikumast elust, mis aitab realiseerida oma soove, näiteks lapsevanemaks olemist, olla kellegi jaoks parim. Otsust loobuda üksiku vallalise staatusest motiveerib vajadus muuta midagi senises elus. Eks ole nii suhtes kui suhteta olemisel eeliseid. Vaba olles ei pea aru andma, kuhu kellega lähed,
Mängureeglid koosnevad 17 peatükkist. Mängureegleid otsusutab Rahvusvahelise jalgpalli nõukogu ja ned avaldab FIFA.Väljakul mängib ühes võistkonnast ainult 11 inimest. Väravavaht tohib ainult oma karistusalal palli käega puududtada. Väljakukohtuniku ülesanne on anda vilega märku mängu algusest ja lõpust ning vigadest, võimaldada väljakul olevate mängijate vahetamist ning karistada vea teinud mängijaid kollase või punase kaardiga. Mängija kohustuslikku põhirõvastusse kuuluvad pikkade või lühikestega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalaõud, säärekaitsmed ja väravavahil on kindad. Väravavhod peavad olema selgelt äratuntavad. Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart mängija eemaldumist. Jalgpallimats kestab 90 minutit, ta on jaotatud kaheks 45- minutiliseks poolajaks. Kokkuvõte Jalgpall on pallimängu väljakuala, mida mängivad kaks 11-liikmelist vastastmeeskonda
lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine Portaal- peauks, kaunistati maal  miniatuurmaal oli oluline Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed,
*sotsiaalmaks *tervise kahjustamise seisukohalt *tulumaks *sotsiaalse arengu kaitsmiseks *toetused Euroopa Liidult *kaupade ja teenuste müük Parlament kinnitab eelarve, mille koostab valitsus. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eestis kehtib 21% tulumaks. Käibemaks on 18% ja sotsiaalmaks 33%. Tööandja maksab 0,5% töötukindlustust ja sotsiaalmaksu. Töötaja maksab 1% töötukindlustust ja 2% kohustuslikku kogumispensionit. Aktsiisimaks on kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. Tulumaksuvaba miinimum on 2250 kr. Rahareform Eestis toimus 1992.aastal, eesti kroon on seotud Euroga. Eesti Pank on valitsusest sõltumatu. Töötingimused on riigi kontrolli all. Riigi kodanikel on õigus streikida (v.a. politsei jm)
rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Ka selle põhjal võib öelda, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, vaid vastupidi, inimesed tegutsevad, et seda elus hoida, ükskõik, kas siis vanemal või veidi uuemal kujul.
Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad
Zanrianalüüs Analüüsin seda luuletust, kuna pidin ühte luuletust analüüsima ja ma võtsin juhuslikult just selle luuletuse. Luuletus räägib inimesest, kes tahab enda ellu inimesi, kes teda väärtustataks, kuid siiani pole ta veel ühtegi kaaslast, keda saaks oma hingesugulaseks nimetada, veel leidnud. Tegu on eleegia zanrisse kuuluva teosega. „Väike-Aasias nimetati eleegiaks nutulaulu, mida kanti ette früügia flöödi saatel, kuid vana-joonia eleegial pole kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo.it.da.ut
Ilma lugemisoskuseta hakkama ei saa, või saab? Küsi endalt, missugune elu oleks ilma lugemisoskuseta? Kahjuks on maailmas selliseid inimesi kes ei saa lugeda, pimedad. Pimedad ei saa lugeda tavalist kirja ega näha pilte. Aga neil on eri punktikiri mida nad saavad lugeda. Kuid kahjuks paljud pimedad seda siiski ei tee. Niisiis ilma lugemata saab maailmas hakkama. Kuid me kasutame lugemist pea igapäev. Siiski on mul veel küsimusi lugemise kohta. Kas koolis peaks nii palju kohustuslikku kirjandust lugema või mitte? Paljud ütlevad ,et koolis ei ole vaja nii palju lugeda. Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm. Aga siiski nii palju lugemist koolis, saaks aru et iga veerand üks raama. Kahjuks sellist lõbu meile ei pakkuta.
See on isegi rahustav. Sa võid oma igapäevaelust põgeneda näiteks lugedes oma lemmik raamatut. Raamat vaikib, ent liikumine ja tegevus tekivad lugeja teadvuses. Tänapäeval on kõik tähtis ja huvitav arvutis ja televiisoris olemas. Lugemine jääb tahaplaanile. On ka võimalus lugeda arvutis raamatuid, aga esiteks see kahjustab su silmi ja teiseks, see pole sama kui hoida käes raamatut ja istuda mugavalt näiteks diivanil mitte arvuti ees. Kooliajal loetakse kohustuslikku kirjandust, oma lemmik raamatute jaoks ei leidu aega õppimise kõrval ja nädalavahetused veedetakse ilusa ilmaga kindlasti sõpradega, aga ega halva ilmaga ikka raamatut kätte ei võeta. Pigem räägitakse sõpradega arvutis, vaadatakse telekat või tehakse midagi muud. Lõpetuseks võin öelda, et kui leidub vabaaega näiteks nädalavahetusel, võtke üks raamat, mis tundub teile huvitav ja lugege. Te näete, et raamatutel on tõesti see rahustav mõju ja avardavad teie meeli.
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi.
Ta on tuntud üle maailma ning kirjutab muusikat tänase päevani. Tema esimeseks muusikakooliks oli Rakvere lastemuusikakool, kuhu ta astus pärast Teist maailmasõda. Seal ta õppis klaverit, oboed, flööti ja löökpille. Muusikakooli lõpetas ta 1953. aastal. Peale seda kolis ta 1954. aastal Tallinnasse, kus ta jätkas muusika õppimist Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel kuid pidi õpingud katkestama, sest teda kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. 1957. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Üldhariduse sai Pärt Rakvere Linna I Algkoolist. Seejärel astus ta Rakvere I keskkooli mille ta lõpetas 1954. aastal. Arvo Pärt on kirjutanud 110 teost. Kõige populaarsemad nendest on Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998), Dopo la vittoria (1996), Für Alina (1976), Für
8. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav? Joonis 10. Õpilaste huvi kohustusliku kirjanduse vastu klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Paljud õpilased arvavad, et kohustuslik kirjandus ei ole huvitav. 10. klassi noormeestest arvab ainult 39%, et kohustuslik kirjandus on põnev. 12. klassis arvavad hoopis 17% neiudest, et kohustuslik kirjandus on huvipakkuv. Lisaks paluti küsitluses nimetada kohustuslikku kirjandust, mis neile on meeldinud (Lisa 4). Kõige populaarsem vastus oli muidugi see, et ei ole olnud raamatut, mis oleks meelepärane. Kõige rohkem on õpilasi sümpatiseerinud raamat ,,Vanamees ja meri". Tallinna Reaalkooli uurimistööga (Pungas, 2008) tulemused ühtivad. Vanuse kasvades noormeeste huvi raamatute vastu kahaneb ning neiude hulgas kasvab. 17 9
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. a: tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega. b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas. 15. Tehingu vorm. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi Suuline Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) Elektrooniline vorm Tehingu vormi järgimata jätmine: Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 16. Esindamine. Esinduse liigid.
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Tavaliselt ma raamatuid vabal ajal ei loe, loen kooli kohustuslikku kirjandust. Tihti on nii, et ma ei jõua oodata, millal loetav raamat läbi saab - see pole minu jaoks huvitav või on liiga raskesti loetav. Näiteks oli selline raamat 6. klassis loetud ,,Koolilood" . Õnneks sai õpetaja sellest aru ja vahetas raamatut. Viimane teos, mida ma praegu lugenud olen, on ,,Medaljon" . See pani mind hoopis teisiti suhtuma kõikidesse raamatutesse. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal
lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema mõttemaailm on avaram ning see aitab tal ka asjadest paremini aru saada ja mõista. Tänapäeva inimeste vajadused on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka raamatuid igale maitsele. Kõikides koolides on raamatute lugemine kohustuslik. Mõnes koolis vähem, mõnes koolis rohkem. Põhikoolis suhtusime me kohustuslikku kirjandusse kui mõttetusse ajaraisku ning tihtipeale ei lugenud me õpetaja antud kirjandust läbi. Me kas lasime kellelegi klassikaaslastest endale raamatu ümber jutustada või tegime töö ehku peale. Gümnaasiumis on aga asi veidike teistmoodi. Gümnaasiumisse oleme me tulnud vabatahtlikult ja seega me mõistame miks meile antakse õppida ja miks me seda ka tegema peame. Ma ei ütle, et kõik õpetaja antud kirjandus on ülimalt intrigeeriv, kuid
Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad. ,,Jussikese seitse sõpra", ,,Kolm põrsakest" ja nii edasi. Kõik oli suhteliselt lihtne ja kuna raamatud olid õhukesed, loeti need ilusti läbi. Isegi õpilased, kellel lugemine läks raskemalt, said raamatu läbi loetud
aitasid paika panna alluvussuhteid ja käitumise hädaolukorras. Teadmised bioloogiast ja inimese ja auto õpetusest aitasid esmaabi teema juures. Esmaabi andis selgesti mõista, et kui näed kedagi, kes vajab abi siis mine ja aita mitte ära kõnni lihtsalt mööda. Riigikaitse tundides osalemine suurendas minu maailmpilti ja muutis selle terviklikumaks. Mulle muutus arusaadavamaks inimese kui kodaniku panus riigikaitsesse ja mõistan nüüd, miks on vaja meeste kohustuslikku sõjaväeteenistuse välajõpet. Nemad on need, kes meid hädaolukorras kaitsevad. Mõistan nüüd ka riigikaitse definitsiooni ja seda, miks oli seda vaja õppida. Selle ainega kujundati meie kodanikuteadlikust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsata. Riigikaitse ei kujuta endast vaid relvõpet, vaid hõlmab ka riviõpet, kaitseväe teenistust ja esmaabi. Lisaks sellele aitas riigikaitse mõista mul, et terrorism on tänapäeva maailmas
Lugemiseks napib enamustel aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis. Aga kui inimesel on lugemisharjumus, siis pole tal raske leida aega raamatu jaoks. Enamik noori loeb ainult kooli kohustuslikku kirjandust ega huvitu muust kirjandusest. Teadmusühiskonna areng on suuresti mõjutanud noorukite suhtumist kirjandusse. Kirjanduse roll praeguses maailmas on märgatavalt väiksem kui sajand tagasi, mil hinnati kirjandusklassika lugemist kõrgelt. Tänapäeval veedavad noored aega linnas sõpradega koos olles ja lugemine näib olevat tagaplaanile jäänud. Eelmisel sajandil hariti end raamatute kaudu. Kaasaja noorukitel on
Partei saavutas avatud hariduse poliitika ja Deng Xiaopingi all võrtsustati haridus kvaliteedi areng kaasajastatud plaani järgi. Partei jälgis valitsuse poliitika täideviimist kohalikul tasemel ja kindlates piirides haridus institutsioone nende komitee ulatuses. Partei liikmed kes on haridus institutsioonides ja tihti omavad juhtivat positsiooni on vastutavad et nende kool järgiks sama partei põhimõtteid. Kohustusliku hariduse seadus Seadus "9 aastat kohustuslikku haridust" võeti kasutusse 1-sel juulil 1986, saavutas tingimused ja tähtajad üldkehtiva hariduseks, kohandatud kohalike oludega, karanteerides koolilastele õiguse saada vähemalt üheksa aastat haridust (viis aastat algharidust ja neli aastat teisejärgu haridust). Inimeste kogressid mitmetel erinevatel kohalikel tasemeil, teatud piirides ja kohalike oludega arvestades, said otsustada astmed, meetodid ja tähtajad üheksa aastase kohustusliku hariduse rakendamiseks
(seltsid kaotati. Loodi nõukogulikud klubid ja kultuurimajad. Seal kontrolliti tegevust. Tohtis laulda Leninist- Stalinist... Aja jooksul isetegemine vähenes. Hakati kodus televiisorit vaatama, käidi ühiselt linnas teatris, kontserdil.) 19. Mis oli välis-Eesti kultuur? Kumb oli edukam ja rahvuslikum? Miks? 20. Milline rahvuslik ühispidu jäi püsima kogu nõukogudeaja? (laulupeod) 21. Millised muutused toimusid hariduses? ( Kohustuslikku haridust tõsteti 8 klassini. Hiljem muutus ka keskharidus kohustuslikuks. Sellega kaasnes hariduse kvaliteedi langus. Siiski suudeti säilitada eestikeelne haridus ja teistest liiduvabariikidest parim kvaliteet. Kuna rahvas liikus keskustesse, siis sulgeti massiliselt maakoole.)
hariduspoliitikas toimunud tuntavaid positiivseid muudatusi. Tänaseks päevaks on tagatud kõigi laste haaramine haridussüsteemi. 1997.aastal jõustunud uus põhihariduse ja üldkeskhariduse riiklik õppekava sätestab esimese põhimõttena, et igal lapsel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Sellest põhimõttest lähtuvalt on haridusministri määrusega kehtestatud veel lihtsustatud ehk abiõppe õppekava ja toimetuleku õppekava. Sisuliselt on võimalik kohustuslikku põhiharidust omandada kolmel eri tasemel. Seega oleme käesoleval ajal olukorras, kus · ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu; · igal lapsel on õigus saada haridust oma elukohajärgses haridusasutuses sõltumata tema eripärast; Kõikides maakondades ja linnades on moodustatud asjatundjatest nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on määrata hälviklapsele
Siinkohal leian,et see kuidas sellest välja tulla,oleneb inimese ühiskondlikult tasandil olevast peegeldusest. (Missugusena kodanik end näidanud on) On ju ka palju,kes võib olla et on täiendanud end kõrgkoolides,aga on lihttöölise rollis ning ükskõik kui palju pingutavad,ei sobi õpitud ametisse. Mina isiklikult arvan,et kuna kõik asjad on ühiskonnas omavahel seotud,siis on edasiõppimine pärast kohustuslikku osa ka seotud muude asjadega. Näiteks et inimestel oleks tegevust,mis tõstaks ühiskonna intellektuaalset protsenti ning aitaks kaasa sellelegi,et me tegeleks asjadega,mis ei mõju negatiivselt. Täiendõpped,kursused,erinevad koolid-on osa plusspunktiks meie cv-l,samas võivad meid elus edasi viia,kui me seda ise soovime.Iga asi ,tegevus siiski ju viib meid edasi ja peaks suunama meid sinna,kuhu me jõuda tahaksime. Meie ühiskonnas on sõna-ja valikuvabadus,niisiis leian et
REFERAADI KOOSTAMINE MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. * Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1). * Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.
huviringides ja teevad veel palju muud peale kooli ja nad jõuvad koju hiljaõhtul. Siis peavad nad hakkama tegema koduseidtöid, peale mida on laps väsinud ja istuks parema meelega arvutis või vaatakas televiisorit, kus saaks lihtsalt puhata ja ei peaks mõtlema. See, et tänapäeval loetakse vähe raamatuid ei ole minurast suur probleem, proovitakse küll igasuguseid viise, et noori lugema meelitada aga seni ei ole üksi toiminud, vähemalt minule. Ka mina loen vähe, ainult kohustuslikku kirjandust, ja ma ei tunne, et ma oleks millestki ilma jäänud. Sellepärast ma arvangi, et see ei ole suur probleem.
On võimalik õppima minna ametikooli, et ka nemad mingigi tuleviku töö poolest saaksid. Suur hulk noori on peale keskkooli otsustanud võtta nii öelda vaba aasta. Puhatakse natuke pikkadest kooliaastatest ja tehakse mis endale meeldib. Enamasti otsustatakse minna tööle raha teenima ja katsetama oma esimesi samme iseseisva elu poole. Ka reisimine on väga populaarne tegevus ning silmaringi laiendamine tuleb edasises elus väga kasuks. Noormeeste puhul ei tasuks mainimata jätta ka neile kohustuslikku ajateenistust. See tähendab, et ajateenija on kaheksa või 11 kuud eemal kõigest, mis on talle tuttav olnud ning paneb ta täiesti võõrasse olukorda. Peale aastat puhkust koolist on võimalik jälle tuleval õppeaastal ülikooli astuda ja oma haridusteed jätkata. Kahjuks leidub ka neid, kes soovivad elus lihtsamalt läbi saada ning ei jätka peale kooli enda õpinguid, vaid suunduvad kohe tööotsingutele ja hakkavad seda alles hiljem tagant järgi kahetssema
lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga. Olukorras, kus on vaja kindlasti selgitada võitja, antakse 30 min lisaaeg ja kui ka see lõppeb viigilise tulemusega, määratakse penaltid. ht). Mängijad, varustus ja kohtunikud. Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. Kokkuvõte Koostasin referaadi teemal jalgpall.Enamus kirjutadud materjalist oli mulle juba varem teada ja tuntud.Põhjalikumalt tutvusin jalgpalli
the Galaxy'', mis räägib mehest, kes on sunnitud koos ühe tulnukaga läbi kosmose rändama, kuna maa hävitati galaktilise kiirtee ehitamiseks. Muidugi kena osa minu loetud raamatutest moodustab ka kohustuslik kirjandus. Igal aastal peavad õpilased lugema raamat raamatu järel igasuguseid erinevaid jutte. Vahel võib tunduda, et kohustuslik kirjandus on lihtsalt aja raiskamine, aga tegelikult võib juhtuda nii, et õpilane leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa- nud üks minu lemmikraamatutest ja on ka minu arvates üks raamatutest, mida kõik eestlased peaksid lugema. Samuti avaldas sügavat muljet John Boyne raamat ''Poiss triibulises pidaa- mas'', mis räägib poisist, kes on ühe Natside koonduslaagri juhi poeg ja saab sõbraks ühe juu- dist poisiga, keda hoitakse selles koonduslaagris.
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe seast). (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama seast); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused); Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
annaabi.ee 
