intressinõude, kuid jättes rahuldamata nõude maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks. Kohus nõustus kaebaja väitega, et maksuotsus on vastuolus õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõttega. Kohtu arvates ei piirdunud maksuhaldur üksnes kolmandate isikute kaasnemisega, vaid muutis uues maksuotsuses ka maksu määrade metoodikat, mis põhjustas maksusumma ja intressi olulise suurenemise. Halduskohus jättis rahuldamata nõude maksuhalduri kohustamiseks tagastada tasutud maksusummad, sest kaebaja ettemaksukontole kantud maksusummade tagastamiseks ei olnud kaebaja maksuhaldurile taotlust esitanud. Kohus pidas vajalikuks esitada oma seisukohad ka muudes olulisemates vaidlusalustes küsimustes, nõustudes suures osas maksuhalduri järeldustega. Seejärel nii Maksu-ja Tolliamet kui ka Bauhof Group AS esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonikaebused. MTA palus tühistada halduskohtu otsus ja teha asjaolus uus otsus,
ning korrakaitseõigust ja politseiõigust. Autor pakkus välja, et saab teha ettepaneku sätestada tulevases Eesti politseiseaduses järgmised osad: 1. osa: Kuritegude ja väärtegude jälitus 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus 2. osa: Ohutõrje ja korrarikkumiste kõrvaldamine 1. peatükk: Pädevus 2. peatükk: Volitusalused 1. jagu: Standardmeetmed 2. jagu: Üldvolitus (koos volitustega häirija kohustamiseks ja mittehäirija kaasamiseks ning vahetuks täideviimiseks) 3. osa: Haldustäide (haldusakti haldustäitemenetlus asendustäitmise, sunniraha ja vahetu sunni vormis ning kohene sund asendustäitmise ja vahetu sunni vormis) Artikkel 2 – Katri Jaanimägi Antud artikklis uuriti politsei sisemise rahu tagajana. Autori arvates on korduvalt leitud, et Eesti politseiõiguse olukord ei vasta nõuetele, mida esitavad nüüdisaegsele politseiõigusele
Kui tellija järjekordselt nõudis ehitusvigade parandamist, teatas OÜ, et nemad mingitest ehitusvigadest midagi ei tea, praod seintes on tekkinud tellija enda süül, kuna Uno F. ei ole hoonet pärast üleandmist kütnud, katus laseb läbi seetõttu, et osa tellija antud plaate olid defektsed ja seega tellija ise on selles süüdi, et katus läbi laseb; lisaks on 2-aastane garantiitähtaeg möödunud. Uno F. esitas kohtusse hagi temale tekitatud kahju hüvitamiseks ja OÜ kohustamiseks praaktööde parandamiseks. Kas kohus rahuldab hagi? Kas hagi on aegunud või mitte? Lahendus: Kas kohus rahuldab hagi? Ehitusseadus § 4 lõik 3 alusel: Peab ehitaja garantii ajal ilmsiks tulnud vead oma finantseeringuga kinni maksma. Kuna tekkinud ilmingud oletavasti edastati tõendataval vormil garantii aja jooksul ei tohiks firmal olla õigust nende parandamisest keelduda. Kas hagi on aegunud või mitte?
Siia alla kuulub ka distsiplinaarkolleegiumi menetlus. Võimalik, et menetlusaluste jt menetluses osalevate isikute õigu- sed, kohustused ja garantiid distsiplinaarmenetluse kohtulikus faasis vajaksid täpsustamist.*41 Näiteks on seaduse tasandil sätestamata, kas menetluse algataja osaleb kohtuistungil süüdistusfunktsiooni täitjana. Menetlejal puuduvad protsessuaalsed tagatised tõendite kogumiseks ja seletuste võtmiseks, kohtuniku või tunnistaja ütluste andmiseks ja tõtt rääkima kohustamiseks ning dokumentide ja muu teabe esitamiseks. Praktikas on distsiplinaarkolleegium menetluse algatajat ikka asja arutamisele kut- sunud, kuid tema täpsem roll istungil on määramata. Samamoodi puudub ühtne arusaam menetlusalu- se kohtuniku osalemisest istungil ja tema rollist seal. Tõendite kogumisel võiks ehk põhiseaduse §-s 22 kriminaalmenetluses menetlusalusele isikule ettenähtud tagatisi (eriti süütuse presumptsiooni ja
Kui tellija järjekordselt nõudis ehitusvigade parandamist, teatas OÜ, et nemad mingitest ehitusvigadest midagi ei tea, praod seintes on tekkinud tellija enda süül, kuna Uno F. ei ole hoonet pärast üleandmist kütnud, katus laseb läbi seetõttu, et osa tellija antud plaate olid defektsed ja seega tellija ise on selles süüdi, et katus läbi laseb; lisaks on 2-aastane garantiitähtaeg möödunud. Uno F. esitas kohtusse hagi temale tekitatud kahju hüvitamiseks ja OÜ kohustamiseks praaktööde parandamiseks. Kas kohus rahuldab hagi? Kohus rahuldab, kui on võimalik tõendada, et nimetatud puudused esinesid garantiiaja jooksul ning nendest ka ehitajat teavitati. Sellisel juhul rikkus kohustatud isik oma kohustusi tahtlikult ning kehtib nõuete aegumistähtaeg 10 aastat (TsÜS § 146 lg. 4). Kas hagi on aegunud või mitte? Aegumistähtajast tulenevalt ei ole hagi aegunud (vt. eelmist küsimust). V-6 FIE Mart L
paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega 83. Mis on delegatsiooninorm? Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik selleks, et igaüks saaks aru, missugust halduse üldakti tohib anda. 84. Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele? Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (nt PS § 104 lõikes 2 ja §-s 113 ettenähtud küsimused). 85
Äärmisel juhul mõistliku aja jooksul. “U oleks kõigepealt pidanud esitama nõude üldkoosolekule (ÄS § 287 lg 3).” Vastus vastuväitele: ÄS § 287 lg 3 järgi aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. See säte annab õigus valida, kas nõuda üldkoosolekult või esitada hagita menetlus kohtule. Lg 3 on alternatiivne, st ei pea enne läbima, et kohtusse pöörduda. U nõuded: “Taotlus saada teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja viimase kahe aasta jooksul tehtud tehingute kohta. Eelkõige soovis aktsionär saada detailset ülevaadet sellest, kellega ning millistel
(1) Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. (2) Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. (3) Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. 74. Kirjelda juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise protseduuri osaühingu ja aktsiaseltsi puhul. OÜ (p. 180) Valitakse tähtajatult Valib ja kutsub tagasi osanike koosolek kui nõukogu olemas, siis nõukogu (ÄS § 184 lg 1) Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik.
nõude õigus on ka elamut haldaval korteriühistul, kes võib eelnevalt otsustada ka korteri võõrandamise. Tulenevalt KOS § 14 lg 5 teisest lausest lähtub kohus otsust tehes võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. - (12) Kolleegium leiab, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus. - (13) Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et alates 1. märtsist 2006. a on ehitise või selle osa kui vallasasja tsiviilkäive piiratud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6
asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Vastavalt KOS § 14 lg 5 esimesele lausele, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 viiendast lausest tulenevalt võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Sama lõike 8. lause sätestab ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalused pärast 1. märtsi 2006. a. Selle sätte
... Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Osaniku õigus kasumile · Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2) ... Võib luua erisusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) · Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta
teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause). Praegusel juhul on ringkonnakohus pidanud selliseks erandlikuks asjaoluks puuduste kõrvaldamise äärmist kulukust võrreldes kinnistu hinnaga.” RKTKo 3-2-1-62-04, p 12-14 (Vanalinna Hariduskolleegium) – mõjuval põhjusel ülesütlemine Asjaolud: Tulundusühistu Gals (hageja) hagi Tallinna linna (kostja) vastu rendilepingu täitmisele kohustamiseks ja rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagejale anti rendile ruumid teise ettevõtte poolt, aga need ruumid munitsipalitseeriti ja vara anti üle Tallinna linnale. Hoone, kus on hageja ruumid ka, anti üle valitsemiseks Tallinna Haridusametile, kes teatas hagejale, et rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt tingituna avalikust huvist. Hageja väidab, et ülesütlemine on tühine. Õiguslik probleem:
õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2). Kaitsekohustus ei kohusta sunnitavaks soorituseks, kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele ja vastava kvaliteediga. VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita: õigel ajal; õiges kohas; õigel viisil ja õigele isikule. Täitmiseks kohustamiseks on oluline, et lepingus oleks määratletud või määratletav täitmise ese, aeg, koht, makstav summa jm sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud. Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse poolte vahelist praktikat. Usalduspõhimõte- olla hoolikas teise isiku huvide
VÕS 4. peatükk, mis reguleerib kohustuste täitmist, on valdavalt dispositiivse sisuga, mis tähendab, et pooled võivad sõlmida ka teistsuguseid kokkuleppeid. Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse poolte vahelist praktikat. Kuna täitmine on kõige olulisem lepinguliste kohustuste lõppemise alus, siis peab täitmisnõude esitamiseks olema võlgniku sooritusel määratletud ja konkreetne sisu. Täitmiseks kohustamiseks on oluline, et lepingus oleks määratletud või määratletav täitmise ese, aeg, koht, makstav summa jm sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kui võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude, siis on soorituskohustuse täpne sisu aluseks, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on kahju tekkinud. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud. Seega annab lepingus fikseeritud soorituse tegemine võimaluse esitada kohustuse lõppemise
VÕS 4. peatükk, mis reguleerib kohustuste täitmist, on valdavalt dispositiivse sisuga, mis tähendab, et pooled võivad sõlmida ka teistsuguseid kokkuleppeid. Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse poolte vahelist praktikat. Kuna täitmine on kõige olulisem lepinguliste kohustuste lõppemise alus, siis peab täitmisnõude esitamiseks olema võlgniku sooritusel määratletud ja konkreetne sisu. Täitmiseks kohustamiseks on oluline, et lepingus oleks määratletud või määratletav täitmise ese, aeg, koht, makstav summa jm sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kui võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude, siis on soorituskohustuse täpne sisu aluseks, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on kahju tekkinud. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud. Seega annab lepingus fikseeritud soorituse tegemine võimaluse esitada kohustuse lõppemise
K peab pärimisõiguse teostamiseks esitama notarile 11. Hageja esitas hagi pärimisõiguse tunnustamiseks, pärandvara väljaandmiseks ja kostja või kohtule tähtaja ennistamise avalduse pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Kuna E. K kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja tugines kostja poolt on pärandist loobunud, siis PärS § 115 lg 2 teise lause kohaselt ei saa ta pärast pärandist loobumist pärandvara vastuvõtmise tühisusele. Kohtud jätsid hagi rahuldamata PärS § 117 lg 4 alusel.
annaabi.ee 
