Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra
6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883.
TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Leia seoseid täna õpitud tegurite (tööstress, stressorid, konfliktid töökeskkonnas …) ja oma eelnevate kogemuste vahel. Too mõni nende teemadega seonduv näide oma töökohast/organisatsioonist. Mida saaks Sina ja/ või Sinu meeskond teha teisiti? Ühes väikeses teritamisfirmas töötab 2 teritajat, noorem ja vanem, ning omanik. Mõlemad teevad oma tööd kohusetundega. Noorem on väga hoolas ja õpib kiiresti, kui talle näpunäiteid tuuakse või uut tehnikat tutvustatakse, peab kinni tööajast ning saab kliendi soovitud ajaks töö tehtud. Teisalt aga vanem teritaja teeb väga palju ületunde, et palka võimalikult suureks ajada, samal ajal suurest väsimusest ei ole töö nii kvaliteetne ning tekivad tihti sisse praagid. Samuti käib tööl ka nädalavahetustel, kuigi tööajaks on
tööl on töötasud erinevad, naiste töö on alaväärtustatud. Laste ja noorte erialavalikuid mõjutavad suurel määral just nende vanemate võimalused ja hoiakud. Madalama sissetulekuga vanemal on vähem võimalusi oma laste igakülgseks arenguks ning sellega ka valikuid vähem. Kuid eelkõige on olulised motivatsioon ja isikuomadused, et tööturul olla konkureeriv. Poisid ja tüdrukud on erinevad ning loomuomaselt on poistel koolis raskem kohaneda – distsiplineeritud käitumise kohusetundega. Tüdrukud on õppimises edukamad. Poiste motivatsioon on vähene. Humanitaar- ja reaalvaldkondade suhe pole tasakaalus ega vasta ühiskonna vajadustele. Usun, et tulevikus liigub asi paremuse poole ning sooline võrdõiguslikkus suureneb. Kõik me oleme inimesed ning väärive võrdset elu.
üles tunnistada. Kui poleks olnud Sonjat, siis võib olla ei oleks Rodja kunagi politseisse läinud. Samuti oli Raskolnikovi õde ja ema head, isegi natuke naiivsed. Vähemalt Pulheeria Aleksandrovna oli. Rodja armastas Dunjat ja Pulheeriat ning nemad teda. Nad toetasid ülikoolis õppivat sugulast nii palju kui vähegi võimalik. Palju abi oli Raskolnikovi tudengist sõbral Razumihhinil, kes võitis ajapikku ka Dotja südame. Ta ravis Raskolnikovi haiguse ajal, hoolitses kohusetundega Rodja õe ja ema eest. Sai kõigiga hästi läbi. "Razumihhiniga oligi võimatu teises vahekorras püsida, sest ta oli haruldaselt rõõmus, seltsiv, heasüdamlik ja lihtne noormees. Razumihhin oli veel selle poolest tähelepanuväärne, et teda ei kohutanud kunagi mingisugused äpardused. " Kuigi palju suurem mõju Raskolnikovile olid Peterburis elavad salakavalad inimesed, kes mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva.
Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see saaks üliüldiseks seaduseks 2)Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtleksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
1905 . aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga koguduseliikmete omavalitsuste alusel. Kolga-Jaani kirikuõpetajana 1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves
Nüüd, kui olemegi siin, uues maailmas, loonud omale pesa, ei pea me siin mitte ainult tagama meie kodu puutumatuse, vaid ka selle, et meie endi kodulised ei uudistaks liigselt kübermaailma avarustes. Suhtlus õppeasutuse sisevõrgust ülejäänud maailmaga peaks järgima kindlat etiketti, olgu need piirangud/reeglid sätestatud kas sunniviisiliselt mõne andmesideprotokolli võimekuste raames või on meie lõppkasutajaid piisavalt teadlikud suhtlema vahetama infot kohusetundega. Iga külastus välisvõrku jätab alatise jälje meie sisevõrgust tulnud liikluse näol. Õppeasutus kui niisugune aga vaevalt kuivõrd meelelahtusliku otstarbega on, mistõttu kõiksugune ebakorrapärane küberkäitumine annab ise teada toimuvast. Lehekülgede piiramine kasutades kas mõne pere-sõbraliku avaliku nimeserveri süsteemi teenust või sätestades kohalikul tasemel vastavad nimeserver/tulemüüri sätted aitab kindlasti kaasa otstarbekale internetikasutusele
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi
SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu
tähelepanu pöörama kõiksugu raseduse ja emadusega seotud teabele. Väitis ju ka Gauntlett (2002), et inimeste nihkumisel neile senini võõraks olnud sotsiaalsesse gruppi, võivad nad proovida omandada uusi eneseväljendusviise, mida meedias nende staatusega seostatakse. Nii võivadki tulevased emad pidada loomulikuks või lausa kohustuslikuks tutvumist kõiksugu rasedatele mõeldud meediaväljaannete või teostega. Kuid loomulikult ei pea asi piirduma vaid kohusetundega, vaid siira ja enneolematu huviga uue informatsiooni ees. Lisaks rasedust puudutavale infole otsivad naised sageli ka muud teavet. Näiteks suureneb lapseootuse ajal sageli huvi tervisliku toitumise, keha vormishoidmise või laste psühholoogia ja kasvatusmeetodite vastu. See on aga positiivne, sest ühtlasi laiendatakse nii silmaringi kui hoolitsetakse enda ja tulevase lapse heaolu eest. Seltskonnaelust jäädakse sageli kõrvale meedia tarbimise näol, kuid ka reaalselt. Kasvav kõht ning
Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi
suhtleb kodus, koolis, tööl ja vabal ajal. Keskkonna mõju oleneb sellest, millised on inimese eelnevad hoiakud, elukogemused ja veendumused. Looduse mõju inimese arengule avaldub pikema aja jooksul. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur, mis peab kõiki keskkonnategureid sihipäraselt arvestama. Töökasvatuse seisukohalt on oluline, et õpilased suhtuksid oma töösse austuse ja kohusetundega. 10 KOKKUVÕTE Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed, mille abil saab inimesi liigitada erinevatesse gruppidesse. Isikuid saab jagada eriliste võimete alusel, milles keegi on pädevevam ning millega eristub teistest. Vaimseid võimeid saab hinnata läbi
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi
..). 1904. aastal avaldas Maria Montessori, selleks ajaks juba professoriks saanuna, jälgimise kui meetodi põhjal esimene teaduliku töö ,,Pedagoogiline antropoloogia" (Madise 1992, 6-7). Montessori filosoofia on üles ehitatud ideele, et laps on midagi enamat, kui ,,suur inimene väikeses kehas" lapse areng viib ta täiskasvanuks kujunemisele, kuid sellele peavad kaasa aitama selleks tööks ette valmistatud täiskasvanud, ettevalmistatud keskkonnas, kus vabadus põimub kohusetundega. 3 MARIA MONTESSORI ELUST Maria Montessori sündis 31. augustil 1870. aastal Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Tema isa, Alessandro Montessori pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli konservatiiv
Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse saabumist. c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus- vastutus ja kohusetundega haruldaste metallide jäätmete kogumisse ja D = ; S + ; SKP + ; T + ; P -. sekundaarse tooraine ümbertöötamisse siis oleks tulemuseks d) rekordilised viljasaagid maailmas vähendasid D - ; S = ; SKP - ; T - ; P - . rahvusvahelist nõudlust Kanada teraviljatoodangu järele, mistõttu Kanada teravilja e) vastvõetud konstitutsiooniparandus, mis rangelt nõuab
värviga. Seejärel monteeritakse tükid omavahel kokku poltide ja mutrite abil. Lõpuks turustatakse toodet üle maailma. (vt. lisa 2) (H. Kukk) Joonis 7. Lumepuhuri korpused 2.4. Juhtimise struktuur Terve Paide Masinatehas on suur organisatsioon, mida on tarvis juhtida oskuslikult ja õigesti. Kõik töötajad peavad täitma on ülesandeid kohusetundega ja kõiki neid lõpule viima lähtudes tähtajast. Samas peab organisatsioon ise tagama kui iseseisva ettevõttena konkurentsivõime ja tulemuslikud ning liikuvas suunas mineva arengu. Selleks on kindlalt ära määratletud põhivastutusvaldkonnad. Ettevõtte nõukogu ülesandeks on aktsionäride huvide eest seismine ja ettevõtte juhatuse tegevuse kontrollimine. Juhatuse peamiseks eesmärgiks ongi igapäevaselt juhtida tervet ettevõtet.
Mõned teod on kõigele vaatamata kohustuslikud. Karuteene kahtlemata positiivne, kuna tahtis head. Kanti kohuse-eetika meie tegudel on palju motiive, näiteks auahnus, soov silma paista, edevus ja üheks motiiviks võib-olla ka kohusetunne. Kanti arvates on kõige väärtuslikumad need teod, mida sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust? Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks.
väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat. Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna Aurelius hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu saavutas. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal Maecenas Ratsanikuseisusest M võttsi andekaid poeete oma kaitse alla. Lõi neile majanduslikud tingimused ja õhutas kirjutama Augustuse ideoloogiast. ,,Metseenlus"
häirimatu ärevil 2. konkreetselt mõtlev kiire 12. alalhoidlik radikaalne abstraheerimisvõimega 13. kaasaminev sõltumatu 3. tundiline, tunnetele alluv asjalik, tundeid 14. loid tugeva enesekontrolliga valitsev 15. pingevaba kõrge sisepingega 4. alistuv domineeriv 5. moraalist sõltumatu kõrge kohusetundega 6. häbelik suhtlemisjulge 7. sentimentaalsuseta tundeõrn 8. usaldav- kahtlustav 9. asjalik mõtisklev 10. lihtsameelne läbinägelik Raamatus oli toodud kõigi omaduste pikemad kirjeldused, mis põhinevad 16PF testimanuaalil (manuaali eestindamisel osalesid psühholoogid) L-, Q-, ja O-andmed Cattell kasutas oma uuringuis kolme liiki andmeid: L-, Q-, ja O-andmed. L-andmed saadakse inimese vaatlemisel igapäevases tegevuses
Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161). Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus Aurelius (161 180): stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu savutas. Commodus (180 192): ebapädev ja julm valitseja; läks tülli senatiaristokraatiaga ja kukutati. Severuste dünastia 193 235 Septimius Severus (193 211) taastas kodusõdade järel riigi ühtsuse. 212 andis Caracalla (211 217) oma ediktiga kodakondsuse kõigile keisririigi
5 7. Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik
toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse saabumist. c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus- ja kohusetundega haruldaste metallide jäätmete kogumisse ja D = ; S + ; SKP + ; T + ; P -. sekundaarse tooraine ümbertöötamisse siis oleks tulemuseks d) rekordilised viljasaagid maailmas vähendasid D - ; S = ; SKP - ; T - ; P - . rahvusvahelist nõudlust Kanada teraviljatoodangu järele, mistõttu Kanada teravilja e) vastvõetud konstitutsiooniparandus, mis rangelt nõuab
sunniksid väga ja väga mõtlema isegi kõige suuremaid vaimujõude. Suurima tähtsusega üritused, mis omavad hiigelsuurt tähendust kogu tulevasele riigile ja rahvusele, otsustatakse härrade parlamentääride poolt sellise kergusega, nagu oleks tegemist mitte terve rassi saatusega vaid doominopartiiga. Muidugi oleks täiesti ebaõiglane eeldada, et iga saadik oleks juba eelnevalt sündinud atrofeerunud kohusetundega. Kuid praegune süsteem sunnib üksikut inimest võtma seisukohta ka niisugustes küsimustes, millest ta on täiesti eba-teadlik ja sellega ta laostabki aegamööda inimese. Kellelgi pole vaprust avalikult öelda: härrased saadikud, ma arvan, et me ei saa sellisest ja sellisest küsimusest mitte midagi aru, äärmisel juhul mina isiklikult teatan, et ei saa aru. Kui selline inimene ka leiduks, ei aitaks see ikkagi midagi. Sedasorti avameelsus oleks täiesti arusaamatu
annaabi.ee 
