tombukesteks, mis sadestuvad anumapõhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel. Kohupiimad on suurepärased valgu- ja kaltsiumiallikad. Eri rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis toodetakse mitmesuguseid erineva rasvasuse (0,1–9%) ja erinevate lisanditega kohupiimasid. (Ibid) Kohupiimapasta Kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, kasutades erilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada väga peeneteralise pasta. Kohupiimapasta on ühtlaselt kreemja konsistentsiga ja 39 hapuka maitsega piimatoode. Mida väiksem on toote rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Rasvasisalduse tõstmiseks lisatakse pastale rõõska koort. Kohupiimapasta on
Last võib nüüd tutvustada ka teiste lehmapiimatoodetega nagu juust, või, kohupiim ja jogurt, kuid neid valides tuleks lugeda poes peenes kirjas pakendiinfot ning veenduda, et neisse poleks lisatud säilitus- ega värvaineid. Hoiatada tuleks kohukeste, kohupiimakreemide ja jogurtite eest, kuhu sisse on pandud liialt palju (valget)suhkrut, samuti on need reeglina väherasvased ning eesmärk sealt lapsele kaltsiumi ammutada on seetõttu olematu. Otsimise peale leiab poest ka mahemärgistusega kohupiimasid ja jogurteid, mille rasvaprotsent ulatub 10 ligi - just need sobivad väga hästi kasvavale organismile. Lapsele toitu valides tuleks seada harjumuseks lugeda pakendi pealt alati läbi toote 23 täielik koostis, kunstlike E-ainete ohutud normid on paika pandud täiskasvanu kehamassi arvestades, lapse organism ei saa nendega hakkama. Ohtlikemad on
annaabi.ee 
