Liivi sõda
Maakohus-
Riiklik lossikohus- see aste puudud Eestimaal, oli sisuliselt aadlike jaoks
Liivimaa Õuekohus, 4 ja kõige kõrgem aste,asus Riias.
Talupoegade asjad teoreetiliselt seaduste alusel võisid jõuda kõrgetesse astmetesse, kuid tavaliselt ei jõudnud
Kõige kõrgem aste oli Rootsi kuningas, kes võis soovi korral tühistada iga kohtuotsuse. Seadused andsid talupoegadele õiguseid pöörduda kuninga poole. Sinna
jõudsid üksikud. Talupoegade asju ei lastud kõrgetesse kohtusastmetesse, seega võis juba pärast adrakohust minna kuninga jutule.
Rootsi suhtus Liivimaasse kui vallutatud provintsi. Eestimaa oli kui Rootsi riigi ala.
Eestis oli välja kujunenud juba 17 sajandi alguses aadlite rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega. Sinna kuulusid Eestimaal eestimaa aadlikud,
Liivimaal ja Saaremaal omad. Aadlike omavalitsus v võimuorgan. Maapäevadel valiti tähtsaimad aadlikud. Liivimaal kuningas keelus liivimaa aadlikel
annaabi.ee 
