romaan "Tundekasvatus" 1869, "Püha Antoniuse kiusamine" 1877, novelliraamat "Kolm lugu" 1877. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Teose põhiidee: Prantsusmaa provintsielu iseloomustamine, autorile endale samastus teose tegevustik kaasaegse provintsielu banaalse tegelikkusega. Teos tõi endaga kaasa tohutut kriitikat ja viis kohtuprotsessini, mis toimus 24. jaanuaril 1856. aastal ja seda nii autori kui ka kirjastaja üle. Teos anti kohtu alla kõlbuse ja religiooni solvamise pärast. Kuid Flaubert väljus sellest sisuliselt võitjana,f talle küll avaldati laitust, kuid kõik süüdistused kustutati ja ta mõisteti õigeks. By Oll©®TM 2003
......................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks peamistest koondmõtetest, et karistusseadustik (edaspidi: KarS) on ühiskonnas olemas selleks, et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool
annaabi.ee 
