..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma referaadi teemaks valisin romaani-germaani õigusperekonna mõiste ja ajaloolise tausta selgitamise. Samuti hõlmab töö ka Eesti kuuluvust antud õigusperekonda ning erinevust tavapärase romaani-germaani õigusega. Kui viimases on põhiline asetus õigusnormil kui üldisele käitumisreeglil ning eelnevalt kirja pandud seadusele, siis Eesti õiguses loetakse õigusallikaks ka kohtupretsedenti. Samuti on töös välja toodud erinevus romaani-germaani ning angloameerika ehk üldise õiguse vahel. 3 1. ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani
Õigus ja õiglus Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglase õiguse ontsingud on viinud mitmesuguste õigusfilosoofiliste teooriate loomiseni, üheks neist on loomuõiguse kui oma algpõhimõtte järgi igavesti, kõikjal ja kõigi jaoks ühesugusena kehtiva õiglase õiguse konseptsioon. Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendub õiglus seadustes Anglo-ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õigluskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust, rakendades paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritavat lahendit.
Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-Ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul. 14. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune: ühelt poolt arenevad majanduslikud suhted majanduse arengu seaduspärasuste järgi,
Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Anglo-ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust, rakendades antud paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit, mis on väljendatud analoogses asjas kehtivas kohtupretsedendis. 3.3. Loomuõiguslik käsitlus Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide
Vastu võtab nõukogu või komisjon. Võib olla ka otsene õiguslik mõju teatud eeldustel. 3. otsused reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid, liikmesriigile või üksikisikule. Annab välja nõukogu või komisjon. Võivad sisaldada ka õn ja direktiivilähedasi normatiivseid elemente. Kohtulahendid ehk pretsedendid võivad olla hõ allikaks tõlgendamise aspektist ja lünkade täitmiseks. Contra legem kohtupretsedenti ei saa olla. Haldusõ-le laieneb el-i õigus. Siseriikliku ja el-i õ põimumine tiheneb. Materiaalõ mõjutab menetlusõigust. Eestis on kaheastmeline haldusõigus, millest ühe astme mood el-i õigus ja teise astme eesti õ. Nt usalduse kaitse printsiip: Täiendavad allikad õ doktriin, õ teadlaste arvamused ja tööd jne. Haldusorganistatsioon Av h kandjad kui h subjektid Av h kandja mõiste teatud org ja subj kogusumaa, kelle ül on av h teostamine. Pidepunktiks õigusvõime
kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga - ära hoida riigi poolt kehtestatud õiguse rikkumisi kohaldades vajadusel rangeid karistuslikke meetmeid. Õigus peab vastama ühiskondlikule õiglustundele. Mandri – euroopa õigusperekonnas , kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õigluse seaduses. Anglo-ameerika õigusperekond kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õiguse juriidiline käsitlus, ka normatiivne kontseptsioon Õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.(mandri- euroopa) Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Riik peab seda