millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõigi vastavat liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist.
välismaa õigust, kes ei pruugi olla jurist. Eelistatud on selles riigis praktiseerijad, millise riigi õigusest juttu on. Välisriigi õiguse sisu tõendatakse nagu fakti. Seega peavad välisriigi õiguse sisu tõendama pooled ise; kohtunikel ei ole lubatud välisriigi õiguse sisu ise uurida. Kui poolte esitatud tõendid on vasturääkivad, võib kohtunik hinnata ekspertide usaldusväärsust ja tal on lubatud kaaluda esmaseid tõendeid (näiteks välisriikide seadusi ja kohtupretsedente), eriti kui need on kirjutatud inglise keeles ning neis kasutatavad üldmõisted on Inglise kohtunikule tuttavad. Välisriigi õiguse sisu tõendatakse tavaliselt eksperditõenditega. Kohtule ei piisa üksnes välisriigi seadusteksti või kohtupretsedendi materjalide või ametiasutuselt pärineva dokumendi esitamisest. Eksperditõendeid välisriikide õiguse kohta tohib esitada igaüks, kes on „piisavalt kvalifitseeritud, et seda oma teadmiste või kogemuste põhjal teha,”
pandud. Seda liigitust arvestades kõikidel riikidel on Kn materiaalses mõttes, kuid ei pruugi olla formaalses mõttes. Näitena SB. Sellise näite puhul vastandatakse kirjutatud K-id ja kirjutamata K-id. Kirjutamata K-ks peetakse ühes või mitmes seaduses sisalduvat K-i. Briti oma on kirjutamata Kn. Elementideks: 1) keskajas pärit aktid 2) paar kuni kolmkümmend parlamendis vastuvõetud K-list akti (statuudid) 3) arvukalt kohtupretsedente 4) riigiõiguslikud tavad on riike, kus religioon on materiaalses mõttes K-i osa islamimaad nt. Eristatakse veel juriidilist K-i, faktilist K-i, fiktiivset K-i. Ühendriikides räägitakse ka nn elavast K-st. 1) juriidiline Kn on Kn sellisena, nagu t aon normidena kirja pandud. Ei omista sellele tähelepanu, kas ja kuidas norme tegelikkuses rakendatakse. 2) faktiline Kn on K-lised suhted sellisena nagu nad on tegelikkuses olemas. Sellele on lähedane USA nn elav konstitutsioon.
annaabi.ee 
