otsustada. 18. ANGLO -AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜSTEEMIDE JA ÕIGUSEMÕISTMISE PEAMISED ERINEVUSED Anglo-Ameerika mudel • Kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu , ta on rahva poolt valitav, ei pea olema juriidilist haridust • Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga • Kui kohtuasja reguleeriv seadus puudub, siis võtab kohus appi terve mõistuse ja õiglustunde ja langetab otsuse luueas kohtupretsedendi. See omab sisuliselt seaduse jõudu. • Raskemate süütegude puhul otsustavad vandemehed( juhuslik valim inimesi), Kas süüdistatav on süüdi või mitte. Seejärel saab kohtunik määrata karistuse Mandri-Euroopa mudel • Kohtunikud nimetab valitsus/pres/parl. Nõutav erialane haridus ja kohtunikud nim. ametisse eluks ajaks • Iseloomulikud on spetsialiseerunud kohtud • Lähtutakse seadusest, kui seadust pole ei saa otsust vastu võtta 19
Kui poolte esitatud tõendid on vasturääkivad, võib kohtunik hinnata ekspertide usaldusväärsust ja tal on lubatud kaaluda esmaseid tõendeid (näiteks välisriikide seadusi ja kohtupretsedente), eriti kui need on kirjutatud inglise keeles ning neis kasutatavad üldmõisted on Inglise kohtunikule tuttavad. Välisriigi õiguse sisu tõendatakse tavaliselt eksperditõenditega. Kohtule ei piisa üksnes välisriigi seadusteksti või kohtupretsedendi materjalide või ametiasutuselt pärineva dokumendi esitamisest. Eksperditõendeid välisriikide õiguse kohta tohib esitada igaüks, kes on „piisavalt kvalifitseeritud, et seda oma teadmiste või kogemuste põhjal teha,” olenemata sellest, kas nimetatud isikul on õigus tegutseda vastavas kohtualluvuses õigusala töötajana või mitte. Siiski on ekspertideks tavaliselt akadeemilise kraadiga isikud või kõnesoleva kohtualluvuse õigusala töötajad. Kui välisriigi
ning seadusandlikud regulatsioonid on ka poliitiliselt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? Kohtuprotsessidega seotud probleemid on nt suured tehingukulud, mis ei võimalda nõrgema finantsjõuga indiviididel enda huve üldse kaitsma hakata, küllaltki suur risk seoses kohtumenetluse oodatava tulemusega, mistõttu sageli ei julgeta protsessi alustada, sageli kaasnevad uue kohtupretsedendi loomisega suured kulud ja ebakindel tulemus või on kahjusaanuid palju ja iga üksiku kahju ei ole piisavalt suur, et protsessi alustada, paljude kannatajate koondamine aga seotud täiendavate kuludega. --------------------------------------------- 175. Millest on tingitud avaliku sektori sekkumise konkreetne ühiskondlik vajalikkus? Avaliku sektori sekkumise ühiskondlik vajadus kerkib siis, kui on
Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele. Positiivsest õigusest tulenevad konkreetsed subjektiivsed õigused. Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, millesse Eesti kuulub, on positiivsel õigusel eriliselt tähtis roll, sest õiguse allikana nähakse ennekõike õigusakte. Seetõttu nimetatakse kontinentaaleuroopa õigussüsteemi ka seadusõiguseks. Kuigi seadusõigus ei välista kohtupretsedendi arvessevõtmist, on see keerukam kui angloameerika õigussüsteemis. Ülipositiivse õiguse doktriin (on õpetus, teaduslik või filosoofiline teooria, poliitiline juhtmõte) – põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel (loodus-, loomuõigus või mõistuseõigus. Nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad
Mõnedes USA linnades kasutatakse ka sellist korda, et väike esinduskogu võtab lepingu alusel tööle spetsialisti mänedzeri linna haldamiseks, mänedzer saab tavaliselt samuti linnapeatiitli. Mingeid ametnikke, kes määrataks keskusest kohtadele omavalitsusorganite kontrollimiseks keskuse nimel, antud süsteemi puhul ei ole. Kohalikud volikogud otsustavad seaduse, tava (kujunenud praktika), kohtupretsedendi raames iseseisvalt küsimusi, mis ei kuulu keskorganite pädevusse. Keskuse kontroll nende tegevuse üle teostub finantsmeetmete kaudu (reeglina moodustavad põhiosa kohalike kulude finantseerimises mitte kohalikud 1 maksud, vaid eelarvelised dotatsioonid), rakendatakse kohaliku omavalitsuse eest vastutava ministri volinike inspektsioone.
annaabi.ee 
