valitsev monarh, nimel rakendatav sunni meetod mis kajastas peamiselt võimul oleva huvigrupi, kuid ka ühiskonna igapäeva väärtushinnangute hukkamõistu määra oluliste ja vähemoluliste kuritegude osas. CCC-s sätestatud kohtupidamise põhimõtteid ei sätestatud regionaalselt ühtviisi suured erinevused on tuvastatavad juba Lõuna- ja Põhja Saksamaa tolleaegsetes kohtupidamise ülestähendustes, rääkimata muudest paikadest. Ometigi on kõigi kohtupidamiste ühiseks oluliseks jooneks tõendamine, mis andis tõuke kohtuekspertiisi ja selle allharude tekkimisele. 1.2 CCC liigendus CCC on oma põhistruktuurilt kaheosaline preambula e. eessõna kriminaalkoodeksile ja kohtupidamise reeglistik ja koodeks mis sisaldab kokku kakssada üheksateist peatükki. Esimeses osas e. preambulaks on keiser Karl V eessõna ja pöördumine koodeksi kasutajatele poole, märkides ära milleks see koodeks on loodud ja kelle jaoks see on.
Tekkis kaks kubermangu- Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Vene valitsus kõrvaldas kõik rootsiaegsed uuendused ja seadis sisse vana korra. 19.saj Venemaal palju reforme, mis mõjutasid ka Eestit. 1861- kadus Venemaal pärisorjus. Talurahva õigus- 19.saj alguses õiguskorra reformimine. 1802 loodi Eestimaa kubermangus talurahva seadus ,,Iggaüks", mida hiljem täiendati. 1804- Liivimaa talurahva seadus, ei puudutanud Saaremaad. Kodukari õigust piirati, talurahva kohtute loomine, kohtupidamiste normistiku loomine, kinnitati talupoegade päritav valdusõigus vallas- ja kinnisvarale. Pärisorjus kestis edasi. Aleksander I 1816- Eestimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1817), 1819 Liivimaa talurahva seadus (kehtima hakkas 1820). Nende seadustega kaotati pärisorjus. Probleemid tekkisid, kuna orjadel ei olnud maad, tekkisid rahutused. 1840- loodi uus talurahva seadus Liivimaal, täiendati 1849, 1860 täiendati veel. Eestimaal 1856 uus talurahva seadus, Saaremaal 1865.
Tomile tundus, nagu ei saaks tema koolikaaslastel, kunagi villand eeluurimiskohtu istungite pidamisest surnud kasside puhul, millega tal tema mure pidevalt meeles hoiti. Sid pani tähele, et Tom ei esinenud neil istungitel kunagi uurijana, kuigi tal oli muidu harjumuseks igas ettevõttes juhtivat osa etendada; samuti pani ta tähele, et Tom ei esinenud kunagi tunnistajana -- ja see oli .kummaline. Ja Sidil ei jä ä nu d kähe silma vahele ka see tõsiasi, et Tom nende kohtupidamiste suhtes märgatavat vastu- 79 meelsust ilmutas ja neist igal võimalikul juhul kõrvale hoidus. Sid imestas, kuid ei öelnud midagi. Kuid isegi uurimiskohtupidamised kadusid viimaks moest ja lakkasid piinamast Tomi südametunnistust. Peaaegu iga päev või ülepäeviti varitses Tom sel mureajajärgul soodsat võimalust, et väikese võretatud vanglaakna taha minna ja «mõrvarile» lohutuseks mõnda pisiasja viia, mis ta sai muretseda