Kas elu on tõsine asi või kuidas?
satuvad kummalistesse seiklustesse, mida autor kirjeldab jahmatavalt mahlakate sõnadega.
Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada
ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist. Tõsiste teemade üle nalja heites paljastab ta
tollase ühiskonna valukohti.
Näiteks võib tuua kahe aadlimehe kohtuvaidluse, milles puudub igasugune iva, mõlema mehe jutt
on täiesti seosusetu. Ometi kohtuparlament tegeleb selle juhtumiga tõsimeeli ning valmistab
arvukalt pabereid. Pantagrueli abi seisneb selles, et ta kuulab ära mõlema aadliku segase selgituse
ning langetab sama jabura ja arusaamatu kohtuotsuse. Ometi on kõik osapooled rahul ning isegi
vaimustatud. Selle loo kaudu naeruvääristab autor tollast kohtupidamist ja bürokraatiat ehk mõttetut
paberitemäärimist.
Rabelais loetleb Pariisi esinduslikus raamatukogus olevate tähtsate teoste pealkirju, millest aimub
annaabi.ee 
