polnud aastate jooksul kujunenud, siis üldjuhul rakendasid kohtud uut nuhtlusseadustikku. 43 Дело по обвинению малолетнего А. Приск в краже кружки для пожертвований из Везенбергской православной церкви. – EAA.105.1.11555. 44 Kohtupidamise seaduse art 356: Kohtulik uurimine võib lõppeda ainult juhul, kui isik on süüdimatu või hullumeelne ning ringkonnakohus või kohtupalat annavad selleks loa. 45 NS art 137: Alaealised vanuses 10–17 aastat antakse vanemate või eestkostjate karmi hoole alla. 46 NS art 31 teine aste: arestimajja saatmine 3–4,5 aastaks. 47 K. Grau (viide 2), lk 99. 48 Дело по обвинению Лиер и В. Паннель в краже церковной утвари и святотатстве. – EAA.105.1.9048.
asjade arutelu 3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline haridus. II aste 3-e liikmelised rahukohtunike kogud Rahukohtud. Moodustasid rahukogu ringkonnad, neid oli 4. III aste Vene Keisririigi valitsev senat, asukohaga Peterburis. Raskemate süütegude puhul: I aste Ringkonnakohus (Tallinnas, Riias); II aste Peterburi kohtupalat; III aste Senat. Talurahva jaoks eraldi kohtusüsteem: I aste Vallakohus ( võis olla üks kohus mitmele vallale), kohtunikud 3- aastaks valisid talupojad; IIaste- Ülem- Talurahvakohtud; igas maakonnas üks; III aste - Rahukogu. 23. Võimukorraldus EV-s 1920 a. PS-e järgi. 24.02.1918 kuulutati välja iseseisev EV. Manifestis määrati Eestis elava rahva tahte otsusena, et tahab edaspidi iseseisvalt oma tulevikku rajada. Saksamaa kapituleerumise (18.11.1918)
nooremabile. Ülesanded: korra ja julgeoleku tagamine vallas, õigus algatada jälitustegevust, õigus arreteerida kuriteos kahtlustatavaid isikuid mitte ainult kuriteopaigal, vaid ka juhul, kui kahtlusaluse juurest või tema elukohas leiti ilmseid süütõendeid, järelvalve vallas viibivate jt teiste kahtlaste isikute üle, vallas toimuvate avalike ürituste läbiviimise jälgimine, järelvalve teede korrashoiu üle, arvestuse pidamine sõjapõgenike üle jt. 9. 1889. kohtureform. Kohtupalat, ringkonnakohus, rahukohtunik. Prokurör. Advokaat. Notar. 9.juuli 1889 oli kohtureform. Ringkonnakohus Riias ja Tallinnas (Apellatsioon Peterburi kohtupalatisse, Kassatsioon Senatisse). Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist. Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka
Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda. Apellatsiooni instantsiks oli kolme-liikmelised rahukohtu kogud või rahukogud. Kokku 5- Tallinn-Haapsalu; Tartu-Võru; Rakvere-Paide; Viljandi-Pärnu; Saaremaa. Kassatsiooni instants- Vene keisririigi valitsev senat, suuremad kuriteod ja tsiviilasjad. Esimeseks astmeks ringkonnakohus- kubermangu keskuses Tallinnas ja Riias. Teine aste- Peterburi kohtupalat. Kolmas aste- senat. Ka talupoegade jaoks oli oma kohtusüsteem. Kolmeastmeline- vallakohus (mitme valla jaoks üks; teine aste- ülemtalurahva kohtud; kolmas aste- rahukogu. Eestiaegne õigus. Eesti konstitutsiooniline areng. 1917- Vene ajutise valitsuse dekreet- Eestimaa kubermangu administratiivvalitsemisest ja omavalitsuse korraldamisest. Juunis samal aastal valiti Maanõukogu- 20 liiget, 28.11 kuulutas Maanõukogu
alal.Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist
alal. Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist
hoiduma väljumast, sest kui ta sammu pühast paigast väljapoole astus, haaras teda kohe tuulekeeris. Ratas ja võllasammas olid hoolega redupaiga ligiduses valvel ja varitsesid alatasa saaki nagu haikalad ümber laeva. Juhtus, et hukka-mõistetud elasid kuskil kloostris, lossitrepil, abtkonna piirkonnas või kiriku portaali all, kuni nad halliks läksid, ja varjupaik muutus neile samasuguseks vanglaks. Oli ka juhtumeid, kus kohtupalat varjupaigaõiguse tühistas ja süüaluse jälle uuesti timuka kätte toimetas, kuid seda juhtus siiski harva. Kohtunikud kartsid piiskoppe, ja kui need kaks seisust kokku põrkasid, siis pidi ikka kohtunikukuub sutaani ees taganema. Siiski vahel, nagu Pariisi timuka Petit-Jeani tapjate protsessis või Jean Valleret' tapja Emery Rousseau omas, tegutses kohus üle kiriku pea ja viis oma otsused täide. Kuid häda sellele, kes ilma kohtupalati loata -julges relvadega varjupaigaõigust rikkuda
annaabi.ee 
