Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1-2.
Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. Taani Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II),
Prado muuseum · Üks vanimaid traditsioone on tants ,,Flamenco" mida tantsitakse baarides, klubides, tänavatel jne https://www.youtube.com/watch?v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ning 226 liikmelisest ülemkojast · Kõrgeim kohtuorgan on riigikohus · Linnavolikogu koosneb viiekümne seitsmest liikmest kellest üks on linnapea · Madridis on palju erinevaid erakondi · Erakond Podemos · Erakond Ciudadanos · Sotsialistid · Liberaalid
*pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets
Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne.
Vana Hea Rootsi aeg Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud
linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised).
Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses) • USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused.
5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕIGUSTEGA);RAHVUSVAHELINE KOHUS(ÜRO PEAMINE KOHTUORGAN);SEKRETARIAAT(ÜRO HALDUSORGAN,KORRALDAB ORGANISATSIOONI TEGEVUST,JUHIB PEASEKRETÄR). EL-EUROOPA LIIT ASUTATI 1952.A 28 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 2004.A SEADUSANDLUS PEAB TAGAMA KODANIKE, KAUPADE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMISE EUROOPA LIIDU PIIRES. 18 RIIGIL ON ÜHISVALUUTA EURO EUROOPA KOMISJONIS TÄIDESAATEV VÕIM EUROOPA KODAKONDSUS KAUPADE, KAPITALI JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE KOMISJONI ASEPRESIDENT ON ANDRUS ANSIP.
tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropša kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. (tapeti sp, et tahtis rahvale vabaduse anda) VALITSEMISVIIS Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a
asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22
talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi
tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby
14. Jäälahing-5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27
Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest.
Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil koraan- islami püha raamat Muhamed- islamiusu prohvet
> Arusaam, et paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. Läänikord- süsteem, kus sõjateenistuse eest anti maatükk. Naturaalmajandus- kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Gild- selts, vennaskond- kaupmeeste ja käsitööliste ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Skolastika- keskaja filosoofiliste kogum, milles usulist
relvi&metalltooteid, vaske, heeringaid, lisaks soola, veini, õlu, vürtse. Eksporditi Läände:Karusnahka, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Skraa- Koonduti tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Tsunft- Kaupmeeste ühing. Gild- Käsitööliste ühing. Linnafoogt- Maaisanda esindaja rae juures. Bürgermeister- On rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Raad- Ehk magistraat on linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Missa- On läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Reformatsioon-oli 16sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldasid nn reformeeritud harud. Pildirüüste- on reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid. Bernt Notke teos ,,Surmatants" ütleb seda, et vahet ei ole, kes sa oled, sured niikuinii.
rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast
Konstitutsioon - põhiseadus võimude lahususe teooria - on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Senat - ülemkoda USAs , on parlamentaarse riigikorra puhul 2 kojalise parlamendi ülemkoda. täidesaatev võim võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. President - on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Saadikutekoda - diplomaatiline ametiaste, saatkonna juht. Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna
tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. 1762. aastal tõusis Venemaa troonile paleepöördega oma mehe Peeter III kukutanud endine saksa printsess Katariina II. Oma aja kohta äärmiselt haritud valitsejanna plaanis Venemaal läbi viia hulga valgustatud reforme, suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades.
riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti. Koosolekuid juhatab peaminister, kuid tema äraolekul võtab vastutuse üle aseesimees, erandjuhtudel saab koosolekut juhtida ka Hispaania kuningas.5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud
Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Asutav Kogu Rahvuskogu kuulutas end selleks; pidid koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale Giljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. Revolutsioonilised sõjad levitasid demokraatia põhimõtteid Euroopas Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan, mis võitles revolutsiooni vastastega Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon dokument, mis tugiines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele ,,Marseljees" on Prantsusmaa riigihümn Aastaarvud: 16101643 = Louis XIII valitsemisaeg 16431715 = Louis XIV valitsemisaeg 1789 = Versailles' lossi rüüstamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus 1791 = põhiseaduse kehtestamine 1792 = vabariigi väljakuulutamine 179394 = Jakobiinide diktatuur
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J
ja Aasiast. Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks. Haagi Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan, kohtus võivad menetlusosalisteks olla üksnes riigid ja piiratud määral mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Liit loodi selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu.
*kehtestas feodaalsuhted *kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma 2)Henry II: *pani aluse Plantageneti dünastiale *korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu *kujunes uus tavaõigus b)Prantsus. 1)Philippe II Auguste: *kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks *murdis oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid 3)Philippe IV Ilus: *kutsus kokku generaalstaadid *katoliku kirik läks kuninga võimu alla *hävitas templiordu HARIDUS a)ülikoolid- 1)salernos- arstiteadus 2)bolognas- õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti
dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse
riigistamisele kaotas toetust sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. Kaardivärgi kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat, 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat
Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses Diötsees piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda Hansa Liit Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid.
*faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile *oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju
5 11. sajandil toimus aga Inglismaa ajaloos õiguse kujunemise seisukohast otsustava tähendusega murrang. Normannidest vallutajad asusid looma tugeva keskvõimuga Inglise riiki. 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaks otsustavalt kõrvale. Jutt on sellest, et Court of the Exchequer (maksuvaidluste lahendamise kohtuinstants) võttis kuninga nimel oma jurisdiktsiooni alla terve riigi. Teiseks, Court of the Exchequeri kõrvale tekkis teinegi keskne kohtuorgan, Court of King's Bench, mille pädevuses olid kogu riigi poliitilised ja kriminaalasjad. Kolmaski keskne kohtuorgan, Court of Common Pleas, tegeles tsiviilasjade lahendamisega. Sellist kohtumõistmise rolli plahvatuslikku kasvu soodustas kohtutes kehtinud protseduur. Nimelt rajanes kohtumõistmine kindlal hagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et common law on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglike kohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal. 5
maavaldus *feood- pärandatav maavaldus *domeen feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa *rekonista- Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja *skraa tsunfti põhikiri *bürgermeister - rae vanema liikme või linnapea ametinimetus *raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan *linnafoogd- maahärra esindaja rae juures *sündik- rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja *katedraal- piiskopikirik *heerold- isik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vaenlase juurde *heraldika - vapindusega tegelev teadusharu.
RIIGIKORD Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid, muud valitsusasutused. 7 RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim
18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus
· raamatutes külluslikud initsiaalid · tekkis uuesti tahvelmaal esimesed tiibaltaritele LINNADE TEKE · eeldused/põhjused: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht · linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnal turu lähedal ka raekoda · kaks olulist tunnust linnamüür ja linnaõigus · RAAD linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, koosnes bürgermeistrist ja raehärradest · PATRITSIAAT linnaaristokraatia · VÄIKEGILD ühe linna käsitöötsunftid · SUURGILD kaupmeeste ühendus (kodanikuks võetud) · MUSTPEAD vallalised kaupmehed või kaupmehesellid TSUNFTID · mingi kindla käsitööalaga tegelejad · ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel
ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. 3 Valitsemisviis Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava
teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47. adra- e haagikohtunik ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal) 48. raad - keskajast pärinev linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan 49. bürgermeister raehärra. Pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka. 50. linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures 51. tsunft ametialane ühendus. Käsitööliste ühendus keskaegses linnas. Korraldasid käsitööliste väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti. 52. gild ametialane ühendus. Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond),
eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal
majanduslikku arengut pigem positiivseks seetõttu, et hakati looma esimesi manufaktuure ning talupoegade elu paranes, mis majanduslikus perspektiivis tõi pigem kasu kui kahju. 15. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium – kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop Joakim Jhering ja Liivimaal superintendent Hermann Samson. 16. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. 1) Mõlemad seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, milleks tuli võidelda nii katoliku kiriku kui paganausuga 2) Otsisid agaralt nõidu. Nõidadeks peeti tavaliselt inimesi, kes kasutasid kummalisi retsepte või oskasid inimesi ravida
täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst roomakatoliku kiriku pea. Piiskop on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik.
naturaalmajandus majandussüsteem , mille puhul kaubalisrahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse, vanim ja lihtsaim majanduse korraldamise viis. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu, valitsus, esindus ja kohtuorgan. tsunft käsitööliste vennaskond gild keskaegne või keskajast pärinev kutse organisatsioon Hansa Liit 13. –17. sajandil tegutsenud PõhjaSaksamaa , Skandinaavia maade ,
piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas mõisapõllul tasuta ega tohtinud loata elukohta vahetada linnaõigus - õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks raad – linna võimu-, valitsus- , esindus- ja kohtuorgan tsunft- käsitööliste vennaskond gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus
Parlamendi kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Eesti vabariigi parlament on ühekojaline, 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused
perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia. Zakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) .
hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus
liikmesriik taotleb või on keerukas tullakse kokku) (13 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud, Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega. Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa
Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine.
Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused. Nende seas levis ka ketserlus. 18.Osata märkida kaardile tähtsamaid keskaegseid linnu ja majanduspiirkondi§22 19.Raadkeskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Sinna kuulusid rikkada kaupmehed e. Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid
(1) 3.2 Riigikord Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.(3) Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · ministeeriumid · maavalitsused · ametid · inspektsioonid · muud valitsusasutused(3) 8 3.3 Presidendid Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist 1991
annaabi.ee 
