Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923), vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt. Valitsus teostas oma igapäevatööd ministeeriumide ja kohalike omavalitsusorganite vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus- tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed. Riigi sisepoliitilist stabiilsust, konstitutsiooni ja
ees) ja prokuratuur kohtueelse uurimise organid täitemenetluse organid pönitentsiaarasutuse ning kriminaalteraapia korrektsiooniasutused. Mõneti tinglik on justiitsorganite lugemine kohtusüsteemi kuuluvaks seetõttu, et nt justiitsministeerium (või paljudes riikides - kohtuministeerium; oli ka Eesti Vabariigis algusaastatel) kuulub põhimõtteliselt täidesaatva riigivõimu organite hulka. Justiitsministri valitsemisala puutub samas paratamatult kokku 69 justiitsorganite ees seisvate õiguslike probleemidega, kuid siin ei tohi olla näiteks kohtu- ja osundatud ministeeriumi vahel mingeid subordinatsioonisuhteid. Samas järelevalve institutsioonid järgnevalt
annaabi.ee 
