Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus, see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte võrdsus seaduste ees, eneseinkriminatsiooni välistamine ehk enda või lähedase vastu ei tohi inimest tunnistama sundida kas füüsilise või vaimse vägivalla läbi. Samuti on õigus süütuse presumptsioonile kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui kohus pole langetanud süüdimõistvat otsust
· Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Kohtumenetlus ehk seadusega kindlaksmääratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis. Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUJäRGSEL perioodil. Sellisteks joonteks on seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus. Lisaks ühisjoontele on kohtumenetlusel ka erijooni, olenevalt sellest, kas tegu on · Korduva süüdimõistmise välistamine tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi on ntx abielulahutus, kus kaasadel on varalisi vaidlusi, üürnike ja omaniku vaheline · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast
annaabi.ee 
