Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Seadus reguleeris ka koolikohustust, koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Püha Sinodi hooleks. Talurahvaasjade komisjon moodustati 1856. aastal tagamaks seaduse täitmist. 1856. aasta talurahvaseadus võimaldas, lisaks 1816. aasta isiklikule vabadusele, ka ühiselulist vabadust. 7 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19
majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid: mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks. Talurahvaseadused · Clas Totti määrus- 1668. aastal avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · Roseni deklaratsioon- Otto Fabian Roseni seletuskiri aastast 1739. Talupoeg pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara
annaabi.ee 
