võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid? Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke. 6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse geenitehnoloogiat. a. Keskkonnauuringud b. Kohtumeditsiin c. Ravimitööstus d. Põllumajandus ja toiduainetööstus e. Energeetika 7. Miks võib pidada ajakirjanduses sageli kasutatavat terminit ,,geenitoit" ebaõigeks? Mis on selle õige nimetus? Mis endast kujutab? Iga toit sisaldab geene. Õige nimetus oleks geenmuundatud toit. See on toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme. 8. Millised eeskirjad on Euroopa Toiduohutusamet geenmuundatud toidu kohta koostanud?
Toodetakse ensüüme Nende toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete valmistamisel. Nt laktoosi lõhustamiseks kasutatakse laktaasi, juustu valmistamisel kasutatakse kümosiini. Biokütus. Biomassi lagundamiseks 2.5 Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia rakendusvõimalused: Arstiteadus-ravimite välja töötamine, haiguste diagnoosi-jaravimeetotide avastamine Taime-ja loomaaretus Korrakaitse-kohtumeditsiin Biotehnoloogia rakendusvõimalused Põllumajanduses ja toiduainetööstuses-kultuurtaimede omaduste parandamine, toiteväärtus,GMO. Funktsionaalsed toiduained. Puidu ja keemiatöösuses Energeetikas Materjaliteaduses Arstiteaduses Nanotehnoloogias Keskkonnakaitses Bioinformaatika Geneetika Nanobiotehnoloogia 3.1 Mendeli seadused Alleelid-ühe ja sama geeni erinevad variandid
dokumentatsiooniga. Ekspertiisialuse elu subjektiivne anamnees ekspertiisialuse enda ütluste ja kliinilise vestluse alusel. Ekspertiisialuse psüühilise tegevuse dünaamika kindlakstegemine juriidilist tähtsust omavate sündmuste käigus, milleks kasutatakse tunnistajate ütlusi, subjekti enda ütlusi, uurimiseksperimentide tulemusi (kuriteosündmuse kohapeal korraldatud näiteks), samuti teiste ekspertiiside tulemusi (kohtumeditsiin näit.). 2. Jälgimine, mille alla kuulub ekspertiisialuse jälgimine ekspertiisi läbiviimise ajal, samuti võimalike videomaterjalide läbivaatamine (ülekuulamise käigus tehtud näit). 3. Vestlus uuritavaga, mille põhiliseks funktsiooniks on kontakti (usaldusliku) saamine, biograafiliste andmete kogumine, selle kindlaks tegemine, kuidas isik ise tajub kuriteo sündmusi, samuti tema reageerimise iseärasuste väljatoomine (stress, frustratsioon,
sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega). III Teadusliku kriminalistika algus Kriminalistika tekkes ja arengus on määravaks olnud kohtumõistmise abiteaduse ehk kohtumeditsiini areng ning kriminaalpolitsei tekkimine. Alguse sai see 18.sajandil Prantsusmaal, seejärel mujal Euroopas. Kohtumeditsiin tegeleb surma põhjuste ja kehavigastuste tekke välja selgitamisega, kuritegude avastamisega, kurjategijate jälitamisega hakkas tegelema kriminaalpolitsei, kusjuures kuritegudest suurema osa moodustasid isikuvastased kuriteod. Caesari tapmine ANTISTIUS (antissius) Esimene kriminalistika õpik ilmus Hiinas 1248a. Selles raamatus leidub tähtsaid teateid laiba uurimise ja mitmesugustest relvadest põhjustatud haavade eristamist. Raamatus pööratakse
kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüposeerimise/sekveneerimise veaga. Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) genotüübiga, on mudeli eelduseks HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWE. Kohtumeditsiin (DNA profileerimine) – võrreldakse kuriteopaigalt leitud ja kahtlusaluse käest võetud DNA profiili. Kui profiilid on identsed, arvutatakse selle profiili esinemise sagedus populatsioonis, et teada saada, mis on tõenäosus, et selle identsuse põhjuseks on juhus. Selle arvutamiseks kasutatakse HW tasakaalu eeldust. Paljudes populatsioonigeneetika meetodites mudeli osana – nt STRUCTURE ja sarnased
(700 täisgenoomi andmetes: 40 miljonit varieeruvat saiti ja 14 000 neist viskasime HWE testiga välja). Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) fenotüübiga, on mudeli eelduses HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWEs. Kohtumeditsiin (DNA profileerimine). Paljudes populatsiooni geneetika meetodites mudeli osana – näiteks STRUCTURE ja sarnased. Ja looduskaitsegeneetikas. H-W tasakaalu võib kasutada, hoolimata sellest, et kõik eeldused kindlasti pole täidetud (nt populatsioon on lõpliku suurusega, inimestel 7 miljardit; kindlasti toimuvad mutatsioondie teke ja migratsioon inimpopulatsioonide vahel), sest erinevad eeldused, mis puuduvad, mingis mõttes nagu tasakaalustavad