Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest. Alguse on need saanud lihavõttepühade liikumise kandmisest aastatsüklitesse hiljem on sinna juurde hakatud märkima ka sündmusi Hagiograafilised allikad (pühakute elulood) Varesema keskaja kohta infot andvad allikad (nt Püha Patrick) Dokumentaalsed allikad Õigusesse puutuvad allikad (õigusvormide kogud, kohtumaterjalid) Ürik ehk diplom (diplomaatia valitsejad vahetavad ürikuid) on ajalooteaduses õigusliku jõuga dokument, mis salvestab mingit õiguslikku tehingut (ei pruugi samas rääkida realiteedist) Hilisematesse ürikutesse kirjutatud ka vanemaid tekste Suur osa keskaegseid ürikuid pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutamise läbi neid nim transsunt või vidimus
KESKAJA AJALOO ALLIKAD Kirjalikud allikaid võib jagada: HISTOGRAAFILISED- kroonikad(ajaraamatud, dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses), annaalid (lühikesed kirjapanekud aastate kaupa tähtsamatest sündmustest, näiteks Püha Nikulause annaalid.) HAGIOGRAAfILISED- pühakute elulood. Kesksaja levinuim žanr. Ahtosantoorium- elulugude kogumik. ÕIGUSESSE PUUTUVAD KIRJUTISED: * kohtumaterjalid (inkvisitsioon), * diplomaatilised allikad, * seadusandlused, * kirikuõigusallikad e kanooniline (sinodite, paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel
- Allikad oli peamiselt ladina keeles - Vulgata ladinakeelne piibel - Kõrgkeskajal hakkas Itaalias välja kujunema kirjakeel laiemalt, ka rahva keeles - Kirjalikke allikaid võib jagada mitmel erineval viisil: - Histograafilised allikad - kroonikad, anaalid (lühidad ajaloofaktid) - Agriograafilised allikad pühakute elulood (jutustavad imedest) - Õigust puudutavad allikad: - -Kohtumaterjalid - -Diplomaatilised allikad ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud. - -Seaduandlused - -Kirikuõigusallikad - Aktid ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega. - Kirjandus palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid... - Allikad säilinud arhiivides
vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. • Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. • Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). • Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn
Halduskohtud. Tartus ja Tallinnas. Arutavad haldusõiguslikke vaidlusi kodanike kaebused riigi ja kohalike omavalitsuste organite aadressil. Õigust mõistab üks kohtunik. Edasi võib kaevata apellatsiooni korras teise astme kohtusse. 2. Ringkonnakohus (harju tartu viru). Esitatakse apellatsiooni korras ringkonnakohtus kus mõistavad kohut kolm juristiharidusega inimest. Vaatavad läbi kõik kohtumaterjalid ja tõendid. Ringkonnakohus tühistab või muudab esimese astme kohtu või saadab materjalid tagasi maakohtusse. 3. Riigikohus. Asub Tartus. Kassatsioonikorras ringkonnakohus ei uuri enam tõendmaterjali õigsust, vaid ringkonnakohus vaatab aint seda, et kas madalama astme kohtud pidasid kinni kohtupidamise reeglitest. Võib saata materjalid tagasi madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda
Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. 1. Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. 2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). 3. Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Kuidas tekkis? 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt".
küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis oli kuldplekist. Diplomaatika uurib ürikuid, ürik on õiguslikujõuga dokument (kindlas vormis dokumenteeritud). Ürik on näiteks testament, vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk