ei tundunud ka raamat huvitav. Ebasümpaatse mulje jättis advokaat Huld. Ta oli huvitatud Josef K. kaitsmisest ainult sellel põhjusel, et endale au ja kuulsust teenida. Seda seepärast, et Huld oli enne tegelenud ainult madalama astmega kohtu asjadega. Tema käe all liikus kõik väga aeglaselt. Sümpaatse mulje jättis kohtumaalija Titorelli. Ta püüdis aidata Josef'it tema kohtuprotsessiga. Titorelli seletas asju nii nagu need olid ja tal oli kohtumajas palju tutvusi, mis andis talle eeliseid. Raamat tõlgendab bürokraatiat väga hästi- maailm on muutunud nii bürokraatlikuks, et inimesed ei pruugi üksteisest aru saada ning selle tulemusel võidakse süütuid inimesi süüdi mõista. Näiteid on ka inimlikkuse alal- Josefi süüdistati inimeseks olemises. Ta oli süüdi selles, et ta on olemas ning on inimene. Kui ta tunnistab end süüdi, siis ta mõistetakse õigeks. Ta aga väidab, et on süütu ning hukkub
õigusemõistjat pallimängus, kes vilistab kohe, kui tuleb mõni viga või punkt. Teised teavad Teda aga kui kurja pilgu ja valge parukaga karistaja, kes su vanglasse saadab. Kuid on Ta siis õigusemõistja, karistaja või äki mõlemat? Kohtuniku töö on raske töö, mis nõuab Temalt väga suurt vastutust ja tähelepanekut. Tal on vaja palju usaldavat eelinformatsiooni enne, kui Ta oma lõpliku otsuse teatavaks teeb. Vahet ei ole siis, kas palliplatsil või kohtumajas. Kui palliplatsil kohtunik väga teraselt mängu ei jälgiks, ei oleks Tal võimalik punkte panna. Ta ei saaks ka kedagi teist väga usaldada, kuna iga võistkonna fänn, mängija ja treener pooldab ikka oma tiimi. Ja peaaegu sama asi toimub ju ka kohtusaalis. Kuid seal on kohtunikul juba ,,viga" nägematta jäänud, ning Ta juba uurib erinevate osapoolte selgitusi juhtunust. Selleks on Ta aga appi võtnud erapooletud tunnistajad, kes on näinud või kuulnud midagi vajalikku
4.4.4 Üüri tõstmisest 30 päeva kirjalikult ette teatama. 5. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE 5.1 Leping lõppeb punktis 2.3 nimetatud tähtaja saabumisega. Punkti 2.3 ei ole lepingus olemas. 5.2 Lepingu lõpetamise vormistavad pooled kirjalikult. 5.3 Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse kirjalikul teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuulub pooltevaheline vaidlus lahendamisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. 5.4 Leping on koostatud eesti keeles, kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks lepingu eksemplar. 6. POOLTE ANDMED Üürileandja: Üürnik: Isikukood isikukood Elukoht elukoht Arvelduskonto Mobiiltelefon
mehe maha, et saada raha, mida ta tegelikkuses ei vajaks või kui muidu töökas inimene endale elamise nimel süüa varastab?Mõlemal juhul on tegu ikka kuriteoga, vähemalt seaduste järgi.Ahnust ei saa õigustada, tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha.Samal ajal tahab pere ja ühiskonna poolt hätta jäetud inimene elada ning teiste hoolimatuse tõttu tembeldadakse ta vargaks.Kuritegudel on erinevad tagamaad ja neid tuleks arvestada, enne kui mõistetakse kohut nii kohtumajas kui ka ühiskonnasiseselt. Tänapäeva ühiskond on kihistunud.Inimeste vahel valitseb ebavõrdsus, mis soodustab kuritegevust ning selline olukord toob kaasa turvatunde vähenemise või isegi selle puudumise.Ohvrid ja nende lähedased võivad vajada abi, et üle saada vaimsest traumast, mis on põhjustatud kuriteost.Osadel võib minna kuid, aastaid, isegi aastakümneid, et tulla toime enda edasise eluga-kurjategijad hävitavad süütute inimeste elusid.Kannatajad andestavad vahel neile,
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks:
4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
Üüri ja Kõrvalkulud aja eest, mil Eluruum on tema valduses, samuti hüvitama Üürileandjale viivitusega tekitatud kahju. 6. Lõppsätted 6.1. Lepingu tingimusi võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi mittejärgimiseta on muudatused tühised. 6.2. Lepinguga seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele Tartu kohtumajas. 6.3. Leping on koostatud eesti keeles 2 (kahes) eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe eksemplari. Poolte andmed: Üürileandja: ___________________ Üürnik:_____________________ Arveldusarve: ___________________ Arveldusarve________________ Telefon: ________________________ Telefon:____________________ Allkiri:__________________________ Allkiri:____________________
mis on tekkinud Lepingu alusel. 9. Vaidluste lahendamise kord 9.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. 9.2. Kui vaidlusi ei õnnestu lahendada [päevade arv] päeva jooksul Poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus [Harju/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu [kohtumaja nimi] kohtumajas. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled kohustuvad koheselt teatama teineteisele oma andmete muutustest, mis võivad mõjutada Lepingu täitmist ning Poolte omavahelist suhtlemist. 10.2. Pooled kohustuvad mitte avaldama Lepingu sisu kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta ega muud Lepingu sõlmimise ja täitmise käigus teatavaks saanud teavet (sh
tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03.2010 halduskorraldus 8 Ringkonnakohus (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (48) (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus
XXXXXX XX eriala XXX EESTI JA INIMÕIGUSTE KOHUS Referaat XX 2012 SISSEJUHATUS Valisin antud teema kuna sooritasin praktika Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Seal ilmnes minu huvi Eesti kohtusüsteemi vastu ning selle jätkuks soovisin tutvuda inimõiguste kohtu põhimõtetega. Tahtsin täiendada oma teadmisi ja teada saada, mis asutus see on ja kuidas see on seotud Eestiga. Leidsin materjali teema kohta raamatust ,,Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (Uno Lõhmus) ja Internetist välisministeeriumi kodulehelt. Raamatus oli põhjalikult kirjeldatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis inimõigusi ja põhivabadusi. Selleks, et teada oma õigusi
Esmaspäeval jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu, vahendab Virumaa Teataja. 36aastase Germani viis trellide taha teisipäeva õhtul Rakveres Raja poest näpatud kaheliitrine õllepudel väärtusega 37 krooni ja 80 senti. Kolmapäeval määrati talle Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluse korras neljakuine vanglakaristus. www.ohtuleht.ee 01.08.2008 2. Millisel eesmärgil Teie arvates viidid läbi karistusseadustiku muudatus, millega dekriminaliseeritakse alla 1000 krooni väärtuses tehtud korduvad vargused? Nimetage kolm eesmärki. 1) ...................................................................................................................................
Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia
Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia
Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu
3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e liikmelises koosseisus *tsiviil-,kriminaal- ja halduskolleegium *
· Eksperdiarvamus · 32) Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused, kohtukutsed, kohtumäärused. Kohtuotsused asjas tehakse sisulised lahendused Määrused käivad kaasas protsessi kulgemisega 8 9 Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena. Kui isik keeldub allkirja andmast, siis see tuleb fikseerida. Loetakse, et ta on kirja kätte saanud. Avalik kättetoimetanime: teated ajalehtedes. Peab olema 2 korda nädalase vahega, et 20ne päeva möödudes on isikule kutse kätte toimetatud. 33) Eelmenetlus ja selle eesmärk Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus. Kui asi tuleb läbi vaadata
- Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis - Õigus poolte võrdsusele - Õigus põhistustega kohtuotsusele - Õigus ausale tõendite esitamisele - Õigus ristküsitlusele 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10
11. Siseminister - Ken Martin Vaher 12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas 13. Välisminister Urmas Paet 2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning
tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna
Esimese astme kohtud on Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtud ja Tallinna ja Tartu halduskohtud. Maakohtutel on omad kohtumajad igas maakonnakeskuses. Kahel halduskohtul on neli kohtumaja Tallinnas. 1).Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), 4). halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtuniku staatus. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, magistrikraadiga õigusteaduses, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.
käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. Seadusloomet saavad alustada riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjoni liikmed ja vabariigi valitsus. President kinnitab. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus
Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel 8) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 9) kohtunikukandidaadi ametisse nimetamisel 10) kohtumaja juhile lisatasu määramisel 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel 12) kohtuniku kutsumisele kaitseväe tegevteenistusse
Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel 8) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 9) kohtunikukandidaadi ametisse nimetamisel 10) kohtumaja juhile lisatasu määramisel 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel 12) kohtuniku kutsumisele kaitseväe tegevteenistusse
Maksekäsuks on vaja mitut eeldust: laps on alaealine, elatis ei ületa 3000 krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu, kohus saab talle makseettepaneku kätte toimetada jms. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtne menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (ilma kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada elatist välja mõistev kohtulahend (maksekäsk). Alates 1. jaanuarist 2009 lahendab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuv maksekäsukeskus. Enne 1. jaanuari 2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused menetleb lõpuni see maakohus, kuhu avaldus esitati. Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E- toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu kiirmenetluses ei pea tasuma riigilõivu
Kui on valitud endale esindaja, siis võib ta kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos kodanikuga. Kui kohus teeb otsuse kodaniku kasuks, kuid teine pool vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, võib pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. I kohtuaste, maakohtud (4) mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Mittejurisdiktsoonilised viisid: Lepitamine: Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad
i. Riigikohtu üldkogu: a.i.1. Kriminaalkolleegium a.i.2. Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium a.i.3. Tsiviilkolleegium a.i.4. Halduskolleegium Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand: Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas; Halduskohtud, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 2. aste ringkonnakohtud, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 3. aste Eesti Vabariigi Riigikohus kui (riigi kohtute) kõrgeim kohus, mis teostab põhiseaduse järelvalvet, arutab kassatsioonikaebusi ja vaatab läbi teistmisavaldusi. Riigikohtu kõrgeimaks organiks on riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigi kohtud.
menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik , tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule. Teostab järelevalvet. Kohtumaja juht kohtumaja ja esimehe suhtlemine, kodukorra ülesanded. Registriosakonna, kinnistusosakonna, maksekäsuosakonna juhataja. Kohtute haldamise nõukoja pädevus: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, kohtute struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, rahvakohtunike arvu ja tasu määramisel, kohtu kodukorra kehtestamisel, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel, kohtunike kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse.
kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 9
annaabi.ee 
