stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks. Ehtsad lüngaga on tegemist siis, kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Näiv lünk ei ole tegelikult
Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult pärast kaevandamist (aheraine) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonas tarbimisemissioonidena. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos reageeringu kõver? Seletage. Uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Jaguneb: Kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga Kohtulikuks Õiguslikuks Keskkonnatoksikoloogiaks tegeleb toksiinide mõjuga. 8. Nimetag maa sfäär ning nende roll. 1) Magnetosfäär maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetvälja ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2) Atmosfäär on maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise
Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. · Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu
Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär - maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär - vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu
Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %
(kitsendav tõlgendus). 3) kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). 29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel: Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki : 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, mis ei oma kohustuslikku iseloomu, kuid mida arvestatakse nende veenmisjõu tõttu. 30. Tõlgendamise tähendus erinevates õigussüsteemides:
® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks. Uueks volitusteajaks võib nii senised juhid tagasi valida kui valitsejaid vahetada: otsustab rahvas n Lisaks on riigivõim piiratud ka valdkondliku jaotusega seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtulikuks võimuks, mida nimetatakse võimude lahususeks või tänapäevasemalt võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtteks, samuti õigusriigi põhimõtetega n Keskseid riigielu küsimusi võivad inimesed otsustada ka otse, nt rahvahääletusega. Demokraatlikud institutsioonid n valitud ametikandjate põhiseadusega piiratud valitsemine; n vabad, ausad ja sagedased valimised, millega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust;
juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle sõnasõnalise tähendusmahuga (adekvaatne e sõnasõnaline), teisel korral võib tõlgendus olla
Vahel erahuvid allutatud avalikele huvidele. Subj av õ suhe isik (õigustaatud)-avaliku võimu kandja (kohustatud). Kõigile n-le ei korrespondeeru subj av õ. obj kohustus tekitada alati subj õ-st. subj av õ kaudu tunnistatakse isik õ subjektiks ja talle antakse õ iseseisvalt av võimu kandja vastu välja astuda ja nõuda seaduse täitmist. PS § 19 igaühel on õ vabale eneseteostusele (puudutab nii tegevusi kui seisundit). Subj avalik õ annab võimaluse subj õ kohtulikuks kaitseks. PS § 15 lg 1. Subj av õ olemasoluks on vaja kindlaks teha kas on olemas õn, mis kohustab h-t teatud kindlaks kohustuseks ja kas on h-le pandud kohustus teenida isiku huve, kas õn peab isiku huve kaitsma? Kaitsenormi teooria (saksamaal) subj av õ on individuaalse õ kaitse materiaalne eeldus. N: kohtud ei võta menetlusse vaidlusi, kui pole konkreetset normi, mis annaks talle av võimu vastu õ. Õigustee obj õ elluviimiseks.
normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne)
Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. See viitab aga vähesel määral muutmisele. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused · kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2
normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga, teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust, kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne, mis jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte: 1) ametlikud ja kohustuslikud tõlgendused,
Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte akti tekstiga, selle täht- tähelise tähendusmahuga, teisel juhul võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses
Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19). Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitluse praktiline väärtus seisneb selles, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid
täitmist. Ilma subjektiivsete õigusteta oleks kodanik vaid avalik-õiguslike suhete objektiks, kes on allutatud riigile. Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitlus annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. PS § 15 alusel on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. S.t, et kui avaliku võimu kandjad rikuvad või piiravad isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi, võib ta oma õiguste kaitseks leida abi kohtult. Ainult ja üksnes siis võib ta kohtu poole pöörduda. PS § 46 alusel võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda ka riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.
Kitsendava tõlgenduse näide: Seaduses, mis käsitleb nt gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Siin mõeldakse gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses
seotud vaidlustes, samuti tehingute üle peetavates vaidlustes, mille tegemiseks alaealise teovõimet on laiendatud. Eristatakse seadusjärgset ja lepingulist esindust. Esindajaks olla võivate (TsMS § 88), samuti lepinguliseks esindajaks olla võivate (TsMS § 85) isikute ring on piiratud. Lepingulise esindaja volitusi tõendab volikiri või advokaadivolikiri. Esindaja volituste maht kohtulikuks asjaajamiseks volitatuse korral on fikseeritud seadusega (TsMS § 87), mida võib volikirjaga piirata (kohtu suhtes kõik piirangud ei kehti). TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV · Tähtaja mõiste ja tähendus (TsÜS § 134). Tähtaja all mõistetakse kindlaksmääratud ajavahemikku, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaejal on algus- ja lõpphetk. Tähtaja kulgemise lõpphetk seondub tähtpäevaga.
peamiselt kodanike õiguste rikkumine. Tähtsus: Avalikul võimul on kohustus tagada subjektiivsete avalike õiguste tagamine. Subjektiivse avalik-õiguse väärtus seisneb asjaolus, et ta laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele. Subjektiivsete avalike õiguste praktiline väärtus seisneb asjaolus, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Avalik haldus koosnebki peamiselt subjektiivsetest avaliku õiguse normidest. Subjektiivse avaliku õiguse doktriin on vajalik sest see konstitueerib isiku õigussubjektiks suhetes riigiga. Isikul on nõudeõigus avaliku õiguse vastu formaalsetes sätetes pole subjektiivset avalikku õigust, kuid pöörduda tuleb PS'i poole. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: 1
Kuna kokkuleppemenetluses ei ole kohtumenetlus tavaliselt kuigivõrd ajamahukas ja sellest ei võta osa teised menetlusosalised peale prokuröri, süüdistatava ja kaitsja, on tekkivate kohtumenetluse kulude umbkaudne suurus kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul prognoositav. Ka praegusel juhul oli kaitsjal kokkuleppe sõlmimise hetkel teada, kui palju aega ta üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks, kaitseakti koostamiseks ja eelistungil osalemiseks kulutas. Eelnevast tulenevalt oli kohtueelse menetluse kuludele lisanduv menetluskulu umbkaudne suurus ettenähtav ja kokkuleppe sõlmimisel oli võimalik sellega arvestada. Menetluse lõpuleviimine ja edasise tegevuskäigu otsustamine (9.-12.10.17) Millistel tingimustel saab asja uuendada? Sama kuriteo toimepanemise eest ei saa teist korda karistada topelt karistamise keeld
normatiivaktis väljendatud õigusnorm. 86 § 3. TÕLGENDAMISE LIIGID JURIIDILISE TÄHENDUSE ALUSEL Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja), - kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgen- damiseks), 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi,
et tunnistatakse vajadust sõltumatute rahvusvaheliste kohtute järele, et mõista kohut rahvusvaheliste kuritegude, eriti rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste toimepanijate üle, keda ei tooda kohtu ette siseriiklikes kohtusüsteemides. 1992. aastal kutsus ÜRO kokku tribunali, et mõista kohut tõsiste rahvusvahelise õiguse rikkumiste üle endises Jugoslaavias. See oli esimene rahvusvaheline tribunal pärast Nürnbergi. Järgnes rahvusvaheline tribunal Rwandas toimepandu kohtulikuks menetlemiseks. Erakorralised kohtud lõi ÜRO kriminaalkuritegude menetlemiseks Sierra Leones ja Ida-Timoris. Ja lõppeks, 1998 loodi Rooma statuudi kohaselt Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mis peab täiendama siseriiklike kohtute jurisdiktsiooni ja tooma kohtu ette ja karistama rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumisi, samuti sekkuma, kui kohalik kohtumõistmine keeldub tegutsemast või ei ole võimeline seda tegema.
välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning juriidilisi isikuid. Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitluse praktiline väärtus seisneb selles, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Vastavalt põhiseaduse §le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab, et kui avaliku võimu kandjad rikuvad või piiravad isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi, võib ta oma õiguste kaitseks leida abi kohtult. Siit tuleneb ka see, et ainult siis ja üksnes siis võib kohtu poole pöörduda, kui isik leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Näiteks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku § 5 1. lõige, et
välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning juriidilisi isikuid. Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitluse praktiline väärtus seisneb selles, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Vastavalt põhiseaduse §le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab, et kui avaliku võimu kandjad rikuvad või piiravad isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi, võib ta oma õiguste kaitseks leida abi kohtult. Siit tuleneb ka see, et ainult siis ja üksnes siis võib kohtu poole pöörduda, kui isik leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Näiteks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku § 5 1. lõige, et
annaabi.ee 
