Tegevuses Raske hooletus Tegevusetuses Kerge hooletus Puudub nõutud hoolsus Abiliste valikul Kergeim hooletus Järelvalve teostamisel Lepingud Lepingute süsteem Vormivaba kokkulepe Kindlas vormis kokkulepe Nimetud lepingud Paljas kokkulepe Verbaalsed Vahetus Kohtulikku kaitse omavad Literaalsed Sobing Lepingu täiendav
- õigushüvede kaitse (individuaalsed, üldised), - isikute subjektiivsete õiguste kaitse (on ainult füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhted, ei reguleerita riigi või muu võimukandja suhteid) - eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitse on avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt): o kohtulikku õiguskaitset pole võimalik õigel ajal saada o korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerumine võimalik või on oluliselt raskendatud o ohu tõrjumine on avalikes huvides. Näit: Eraõigushüvede kaitsmine toimub isiku hagi alusel tsiviilkohtumenetluses. Isik võib kohtult taotleda määrusega oma õiguste esialgset kaitset. Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei võimalda teisel omanikul kinnisvarale siseneda
demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. 13. Avalik sektor-ehk esimene sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub
*Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom
Milliseid meetmeid riik peab võtma hea halduse tagamiseks (põhiõigusest tulenev kaitsekohustus)? • Seadused • Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse seaduste rakendamise praktikat) • Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus – eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste täitmine • riigivastutuse seadus – eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus
Arhiiviseadus- seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning
tema majapidamises või ettevõttes (valduse teenija) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omandiõiguse sisu: Valdamine (faktilise võimu teostamine) Kasutamine (tulu saamine asjast) Käsutamine (asja juriidilise staatuse määramine) Valdaja võib oma valdust kaitsta omavoli vastu jõuga, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui valdust on omavoliliselt rikutud või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 22.Ühisomand ja kaasomand Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2 Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte
lahendavast kohtulikust kahevõitlusest. On teada, milline tähtis koht oli kohtulikul kahevõitlusel keskaja seadustes ja tavades. Tüliküsimus, kas teda tuleb koos Brunneri ja teistega mõista jumalakohtuna või koos Schröderi ja teistega tõestusvahendina muude hulgas, kaotab palju oma tähtsusest, kui vaadelda võitlust tema olemuslikul kujul, s.t. sakraalse agoonina, mis säärasena niihästi tõestab õigust kui näitab jumalate heatahtlikkust. Kuigi kohtulikku kahevõitlust peeti tihtilugu kuni kibeda lõpuni, kaldub ta algusest peale oma vormikülgi esiplaanile nihutama, rõhutades seega oma mängulisi jooni. Juba võimaluses kasutada selleks palgatud võitlejat tugineb tema rituaalsele olemusele, sest just sakramentaalne toiming ju lubabki üldiselt asendamist. Ka lubatud relvade piiritlemine ja omapärased raskendamised, millega püütakse ebavõrdseile võitlejaile võrdseid sansse anda
soojenemine) b. kirjutamata norm Mis on kirjutamata normid? Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27) Tänapäeval ollakse paljudes asjades vabameelne. Kirjutamata normist üleastumine ei too kohtulikku karistust. Seaduste ja ühiskonna sidusus · Ühiskonnas reguleerivad inimestevahelisi suhteid nii kirjutatud kui kirjutamata normid. · Igapäevaelu kogukonna tasandil reguleerivad tavad ja moraalinormid. · Riigi ja üksikisikute vahelisi suhteid reguleerivad peamiselt kirjutatud seadused. ÕIGUSRIIK Toimib kui seadused on avalikud Igaühele kättesaadavad Riigil on kohustus õigusakte avaldada
pragmaatilisena. Platoni utoopiale omase vara ja naiste ühisomanduse lükkab Aristoteles otsustavalt tagasi. Ka tema käsitleb üksikasjalikult kasvatuse probleeme, eriti muusikalist haridust, aga suure osa oma ,,poliitikast" pühendab ta majandust, kodanikuõigusi ja valitsusametite jaotust puudutavatele küsimustele. Uusaegset võimude lahususe põhimõtet ennetades eristab ta riigivõimu elementidena seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu. Riiki määratleb ta selle eetilise sihi kaudu kui võrdsere kodanike eneseküllast ja autonoomset ühendust, mille otstarbeks on parima võimaliku elu kui teisisõnu, kodanike õnne võimaldamine. Parimaks valitsemisvormiks peab Aristoteles sellist riigikorda, mis on kõige parem enamiku inimeste jaoks ning kus oht, et valitsejad võimu isekatel eesmärkidel kuritarvitavad, on kõige väiksem. Pragmaatiliselt lähenedes ning oma kuldse keskmise printsiipi
Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. HALDUSMENEETLUSE SEADUS: Seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Seadus reguleerib haldusorganite toiminguid, haldusakti vorminõudeid, dokumentide ametliku kinnitamise korda, haldustoimingu korraldamist. VABARIIGI VALITSUSE SEADUS: Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. (2) Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on: 1)
nagu parlament, erakonnad, ühendused, sh ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud. Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorganistasioonist väljaspool asuva organi poolt. Õiguskantsleri kontroll tostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning KOV õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohtukontroll on erisusi: kohtulikku kontrolli teostavad kompetentsed, sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on saanud juriidilise ettevalmistuse; kohus ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil. 9. Haldussund kui haldustäide, Haldussund kuulub kohaldamisele kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise.Riilik sund on üks riikliku tegevuse meetodeid, selle eesmärgiks on riigi poolt vajalikuks peetava käitumise tagasmine.Riiiklik sund saab olla inult õiguslik sund
õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad. · Maapäevade rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused. · Kehtima jäid luteri usk ja saksa keel. · Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel. · Toimis restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. c. Hinnang: · Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel.
82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? 84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. -Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt. -Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid
intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel maksimumpiir ei vasta tegelikule kahjule, rikkumise lõpetamiseks on vaja olukorra taastamine (tööle ennistamise või kompensatsiooni maksmise teel, korvama täielikult tegeliku kahju). Tõhusat kohtulikku kaitset ei ole võimalik saavutada kui on karistustele ette määratud piirmäärad. (vähemalt samaväärne, EL õiguse kasuks võib diskrimineerimine olla). Täielik kompenseerimine eeldab seda, et tuleb arvestada ka ajakulu (intressi) Factortame kaasus-kalalaevandusettevõtted kes olid registreeritud UK, ent juhtkond ja omanikud olid hispaanlased. Riikide vahel jaotatud kalanduskvoodid, oli kasulikum olla UK lipu all
maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel maksimumpiir ei vasta tegelikule kahjule, rikkumise lõpetamiseks on vaja olukorra taastamine (tööle ennistamise või kompensatsiooni maksmise teel, korvama täielikult tegeliku kahju). Tõhusat kohtulikku kaitset ei ole võimalik saavutada kui on karistustele ette määratud piirmäärad. (vähemalt samaväärne, EL õiguse kasuks võib diskrimineerimine olla). Täielik kompenseerimine eeldab seda, et tuleb arvestada ka ajakulu (intressi) Factortame kaasus-kalalaevandusettevõtted kes olid registreeritud UK, ent juhtkond ja omanikud olid hispaanlased
24. kostja defendant 25. kohtuväliselt lahendama settle out of court 26. tõendamiskohustus lasub the burden of proof lies on 27. vastutama tõenäosuse alusel be liable on the basis / balance of probability 28. kahjutasu määrama award damages 29. kahjutasu nõudma claim damages 30. kahju tekitama cause damage 31. õiguskaitsevahend legal remedies 32. kohtulikku keeldu/määrust välja andma (Eng) award an injunction 33. lepingu täitmisele kohustama (Eng) award specific performance 34. kohtu korraldusele mitte alluma disobey a court order 35. relevant oluline, asjassepuutuv 36. anyway niikuinii, kuidagiviisi 37. however aga, kuid, siiski 38. in addition to lisaks 39. originally algselt 1
otstarbeka ja õiguspärase tegevuse tagamine haldusotsustuste leidmisel ja tegemisel. Nimetatud eesmärk ei ole eristatav haldusmenetluse teisest põhieesmärgist, milleks on isikute õiguste tagamine ja materialiseerimine haldusotsuste abil. (Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 5 2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses
Volitusnorme ei anta: 1. Põhiõiguste ja vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel 2. Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel 3. VP, RK ja KOV volikogu valimiste korda reguleerivaid sätteid 4. Riiklike maksude, aktsiiside, lõivude, koormiste, trahvide, viiviste määrade määramise juhul 5. Karistusi, kohtulikku vastutust, kohtukorraldust reguleerivate sätete juhul 6. Riigikaitse ja välisuhtlemise aluste puhul 7. Riiklike kohustuse panemisega KOVle 8. Muid riigielu olulisi küsimusi reguleerivate sätete puhul Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja
import(4) - sissevedu, kaupade ja teenuste ostmine välismaalt indekseerimine(4) - protseduur majandus- ja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale inflatsioon(4) - raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega inimõigused - üleüldised ja võõrandamatud õigused (näit. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)
464. exclusive erandlik 465. by agreement kokkuleppeline 466. value of a civil matter tsiviilasja hind 467. state fee riigilõiv 468. pay security (bail) maksma kautsjonit 469. procedural assistance menetlusabi 470. procedural expences menetluskulud 471. commence algama 472. bring an action esitama hagi 473. seizure of a property vara arestimine 474. establishment of a judicial mortgage on property seadma varale kohtulikku hüpoteeki 475. provisional legal protection esialgne õiguskaitse 476. simplified proceeding lihtmenetlus 477. negotiable instruments and collaterals dokumendimenetlus ja tagatis 478. default judgment tagaseljaotsus 479. witness statement tunnistaja ütlused 480. sworn affidavit of a party vande all antud tunnistus 481. documentary evidence dokumentaalsed asitõendid 482. physical evidence asitõendid 483. inspection vaatlus 484
Isik peab olema süüdiv (võimeline oma teost ja sellega põhjustatud tagajärjest aru saama), jõudnud teatud vanusesse üldiselt 18, erandjuhtudel ka 15 või 13 aastane, teatud kuriteod eeldavad erisubjekti, näiteks ametiisikut või kaitseväelast, kuriteo toimepanemiseks on vaja ka põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel, see tährendab, tuleb tutvustada, et just selle konkreetse teo tulemusena saabus kahjulik tagajärg. KRIMINAALMENETLUS reguleerib kuritegude konkreetset ja kohtulikku uurimist, menetlusosaliste funktsioone, pädevust ja vastutust. TSIVIILÕIGUS reguleerib omandisuhteid ning sellega seotud subjekte ja objekte. Tsiviilõiguslikud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tsiviilõigus hõlmab - tsiviilõiguse üldosa: see sisaldab tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ja leiab kohaldamist ka teistes tsiviilõiguslikes suhetes, näiteks perekonna-ja pärimisõiguses;
aastaga, aga ka kuu või kvartaliga) võrreldes infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil inimõigused üldised ja võõrandamatud õigused (nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel; inimõigused jagunevad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks institutsionaliseerumine organisatsioonide loomine oma sotsiaalsete eesmärkide formuleerimiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks võimudele edastamiseks institutsioon asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond),
tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Omaabi õigus kuulub ka valduse teenijale. 1.2.7. Valduse kohtulik kaitse Kui valdust on omavoliliselt rikutud või on valdus omavoliliselt ära võetud, siis on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 1.3. Omand 1.3.1. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omand on isiku juriidiline võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Omandi liigid on ainuomand ja ühine omand. Ühine omand
PKS kui õigustloov akt kaitseb iga üksikisiku huve ning seega on vajalik perekondlike suhete loomisel ning 13 katkestamisel. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4 6
Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Juriidilise vastutuse liigitamine on seotud õigusrikkumiste liikidega, kohaldatav juriidiline vastutus peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidiline vastutus: Kriminaalvastutus (kuritegu); Haldusvastutus (väärtegu); Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; Distsiplinaar-vastutus; Tööõiguslik vastutus. Vastutust kohaldatava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Õiguskorra kaitse tagamise viisist sõltuvalt eristatakse karistatavaid ja õigust-taastavaid (üldjuhul tsiviilõiguslikud, eesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe) mõjutusvahendeid. 10.Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised? 1) Kuriteod - karistatav tegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
c.iv. Finantsprivileegid liikmesriigid ei tohi teha takistusi finantsvahendite omamisele, vahetamisele ning siirdamisele 9 riigis või väljaspool. Varad, sissetulekud, import, eksport vabastatud maksudest Immuniteet tähendab, et teatud isikud ja institutsioonid ei allu tavapäraselt viisil riigi jurisdiktsioonile e riigil puudub õigus teostada nende üle oma seadusandlikku, täitesaatvat või kohtulikku jurisdiktsiooni. Vastutus Kui rahvusvahelise õiguse subjekt rikub mõnda rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, siis paneb ta toime rahvusvahelise õiguse rikkumise e rahvuvahelise väärteo. International wrongful act. Riigivastutus Riigivastutust küsimusi reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid. Mis on rahvusvaheline väärtegu? Käitumine, tegevus või tegevusetus mis vastab
Seaduse ülesanne tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, kohtulikust arutamisest; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse loomise teel. peale tsiviilhagisse puutuvas osas. § 2. Haldusmenetluse mõiste (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus
Seaduse ülesanne tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, kohtulikust arutamisest; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse loomise teel. peale tsiviilhagisse puutuvas osas. § 2. Haldusmenetluse mõiste (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus
krooni kliendi kohta. Läti tüdruk põgenes mitu korda, kuid ta tabati uuesti ja toodi lõbumajja tagasi. Pärast kahe aasta pikkust seksuaalset ekspluateerimist Eestis õnnestus tüdrukul pöörduda politseisse. 2003. aasta aprillis esitati neljale Tallinnast ja neljale ühest Tartumaa külast pärit inimesele süüdistus “orjastamises” ja “alaealise prostitutsioonile kallutamises”. Selle kriminaalasja kohtulikku arutelu on korduvalt pikendatud ja lõpliku otsuseni pole käesolevaks ajaks jõutud. (Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Tallinna esindusest saadud andmed, 2004.) 45 a. soomlasest inimkaubanduse organiseerija juhtum Neljakümne viie aastast soomlast süüdistatakse Eestiga seotud inimkaubanduse organiseerimises. Väidetavalt kuulus ta rahvusvahelisse kuritegelikku grupeeringusse, mis vahendas Eestist, Lätist ja Venemaalt pärit naisi tööle prostituutidena Soome
võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS paragrahv 377 lg 1). Nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhjendada (TsMS paragrahv 381 lg 2), vajadusel tõen- dada6. Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS § 378 lg 1, seejuures on olulisemad: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; (kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000 kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid (TsMS paragrahv 388 lg 2); 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS paragrahv 389 lg 1); registrisse
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses; 3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud; 4) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta. 3.2. Kokkuleppemenetlus Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Süüdistatav ja prokuratuur lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku kõigis kohtuotsuse punktides. Siin on oluline kannatanu nõusolek. Kannatanu peab andma nõusoleku, et on nõus kokkuleppemenetluse tingimustega ja tema nõusolek ei saa olla tingimuslik. Kui kaitsja ja prokurör on saanud kõikides punktides kokkuleppele, siis sõlmitakse kohtueelne kokkulepe. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Kokkuleppes märgitakse: 1) kokkuleppe sõlmimise aeg ja koht;
Kohtu tõlgenduse kõrvalmõju – kriminaalõiguse ühtlustamine just pidurdus, selleks ei olnud otsest vajadust ja motivatsiooni, kuna teise riigi ptsuste tunnustamine pidi niikuinii toimuma. Näiteid konkreetsetest kohtuotsustest – keskkonnaõiguse otsus. C-411/10, C-493/10. C- 396/11 – selle lahendiga kinnistas kohus, et vastastikuse tunnustamise põhimõte on kõige olulisem põhimõte kriminaalõiguses tehtava koostöö valdkonnas. C-399/11 Melloni kaasus. Millised isikute õiguste kohtulikku kaitset puudutavad muutused Euroopa Liidus ees seisavad? EL-i liitumine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. EL lepingu art 6 lk-ga 2 tehakse ka Euroopa Liidule kohustuseks liituda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Õigusalase koostöö asutused Europol rohkem andmevahetuse asutus. Võrdlused: - Õiguskoostöö asutuste omavahelised suhted ja koostöö probleemid ei ole piisavalt selgelt reguleeritud.
Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia Proportsionaalsus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses) Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki
Preventiivseks kinnipidamiseks nimetatakse lisaks sellele meetmele mõnikord ka isiku vahi alla võtmist eeluurimise ajaks, et välistada ta põgenemine, hoida ära kuriteo eeluurimise segamine või uute kuritegude toimepanek. Mõnes riigis (nt Singapur, Malaisia, India) praktiseeritakse ohtlikuks peetavate isikute (nt kriminaalsetesse grupeeringutesse kuulujate, terrorismis kahtlustatavate) vahistamist ja tähtajatut vahi all hoidmist ilma neile kohtulikku süüdistust üldse esitamata. Põhjendused niisuguseks teguviisiks on julge- olekupoliitilised ning lähtutakse vajadusest tagada ühiskonna turvalisus, avalik kord. Preventiivseks vahistamiseks võib pidada ka välismaalaste või muude isikute interneerimist (nt enne riigist väljasaatmist), ilma et neid kahtlustataks või süüdistataks kuriteo toimepanemises. Preventiivse vahistamise alla ei kuulu
kindlaks kõik juhud, mil liidu esmane või teisene õigus on vastuolus aluspõhimõtetega. Lahendus ei oleks tegelikult nii lihtne isegi siis, kui aluspõhimõtteid oleks üksikjuhtudele (õigusaktidele) rakendada sama lihtne kui kiiruspiirangut maanteel liikuvatele autodele. Teiste osariikide negatiivne vastukaja Virginia resolutsioonile osutab olulisele probleemile, millel on lähedane paralleel Euroopa Liidus: tõsiasjale, et föderaalseaduse üle kohtulikku kontrolli teostades avaldab osariik olulist mõju ka teistele osariikidele. Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei pruugi soovida, et seda teevad ka teised liikmesriigid. Lissaboni lepingut puudutavale Saksa Liidu- konstitutsioonikohtu otsusele, mis vihjas võimalusele, et vajadusel hindab konstitutsioonikohus ise,
Selle menetluse korral toimub asjas tõendite kogumine, konfiskeerimise otsustamine, koostatakse väärteoprotokoll ja tehakse kas otsus rahatrahvi, rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise määramise kohta või määrus väärteo menetluse lõpetamise kohta. Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel kohtu pädevuses on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärteo süüteokoosseisu hindamisel lähtub menetleja karistusseadustikus või muus seaduses seadusandja poolt antud väärteo koosseisust ja karistusseadustiku üldosa sätetest. Väärteo koosseise võib leida nii karistusseadustikust kui ka enam kui sajast eraldi seadusest. Küsimusi enesekontrolliks 1. Mis on väärtegu? 2
otstarbekuse kontrollimises haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. PÕS kohaselt teostab meil arvestuskontrolli Riigikontroll, mis on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. 3. Õiguskantsleri järelvale- ÕK põhiülesandeks on PÕS ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse alusel teostada järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning KOV õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4. Kohtukontrolli. Kohtulikku kontrolli teostavad sõltumatud ja professionaalsed kohtunikud, kes on vastava kõrgema juriidilise ettevalmistusega. Kohtuliku kontrolli mehhanismi käivitamiseks on vaja esitada protest või kaebus (taotlus) ja kontrolli ei algata kohus kunagi omal initsiatiivil. 22. Teenistusliku järelevalve olemus ja ülesanded ( Vabariigi Valitsuse seadus) Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas ja põhineb subordinatsiooni- ehk alluvussuhetel
18 sajandil hakati rääkima vabadusest, kõik on võrdsed seaduse ees (inimese õigus osaleda riiklikes küsimustes (valimised)). 19. sajandi Euroopas tekkisid: õigus sõnavabadusele, õigus trükivabadusele, ühinemisvabadus (õigus asutada organisatsiooni). Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi on märgitud õigused: õigus elule, õigus inimväärsele kohtlemisele, õigus perekonnale, õigus eraelule, õigus olla vaba, õigus saada kohtulikku kaitset, orjuse keelamine, õigus isikuvabadusele, õigus mõtte, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Kodanikuõigused ja kohustused. Olla kodanik - s.o. iseseisva ühiskonna õiguslik liikmeksoleks: võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele; ka teatud õigusi ja privileege; vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle; lojaalsust, osalemist, teenistust ühiskonna heaolu nimel. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus,
kokkuleppega määratud vormis ja mahus, on korrakaitseorganil käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigus ainult uute kaalukate asjaolude ilmnemisel. § 4. Avalik kord (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. § 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine Definitsioonid LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) PPA on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku
Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtulikku uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Kuid selle ülesande täitmine ei piirdu üksnes nn. politseifunktsiooniga. Siia kuuluvad näiteks ka liikluse korraldamine, mille eesmärgiks liiklusseaduse § 26 kohaselt on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu;
Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtulikku uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Kuid selle ülesande täitmine ei piirdu üksnes nn. politseifunktsiooniga. Siia kuuluvad näiteks ka liikluse korraldamine, mille eesmärgiks liiklusseaduse § 26 kohaselt on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu;
(aadlikest) kuberneri või tema nõusolekul rüütelkonna peamehe kutsel 3 a. tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev valis 12 nõunikku, kes moodustasid maanõukogu kohtunikud ja administratiivsed funktsioonid (maksustamine, naturaalkohustused). Maapäeva istungite vahel tuli kokku rüütelkonnakomitee, tema tehtud otsused pidi kinnitama maapäev. Liivimaa maapäev alates 1650 erinevalt Eestist ei omanud maanõukogu kohtulikku funktsiooni. Tähtsuselt järgmine autonoomne asutus Liivimaal oli maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja oli võrdväärne Eestimaa rüütelkonna pealikuga. Peale mõistate reduktsiooni 1694.a. likvideeris Rootsi valitsus maapäeva ja muud autonoomsed asutised. Saare-Muhu maapäeva säilis ajastu lõpuni, oli oma olemuselt võrdne Eesti maapäevaga. Linnad: Tallinn säilitas suuresti oma senised õigused; Narvast sai Rootsi linnaõiguslik Ingeri pealinn; Rakvere, Paide, Haapsalu,
kaubandusorganisatsioonidel on vaidluste lahendamise mehhanismis on apelleerimisõigus olemas) ❏ Samas saab vahekohtult küsida selgitusi ❏ Kuidas tagada otsuste täitmist? - tuleb kasutada meetmeid, millest me rääkisime esimeses loengus. Kohtulik menetlus (erinevas vahekohtust on see, et kohtulikku menetlust viivad läbi alalised rahvusvahelised kohtud): ❏ Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmandale osapoolele tehtud õiguslikult siduva otsuse ❏ Erinevused, nt: - Rahvusvahelised kohtud on alalised - Kohtunikud on varem ära valitud - Menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud - Rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud
(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2015. a määrus asjas nr 3- 1-1-51-15, p 28.) 43. Erandina võib kinnisasja arestimine konfiskeerimise asendamise (või muu rahalise nõude) tagamiseks olla siiski põhjendatud juhul, kui kinnisasi on tagatava konfiskeerimise asendamise otsustuse võimaliku adressaadi ja tema abikaasa ühisomandis ning abikaasa ei ole tagatava kohustuse võlgnik. Nimelt tuleb arvestada, et ühisvara korral ei saa sellele seada kohtulikku hüpoteeki, kui puudub teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15 koos seal toodud viidetega). Samas on kolleegium asunud seisukohale, et analoogiliselt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 punktis 46 ja 9. aprilli 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-82-12 punktis 49 märgituga, on ka KrMS § 142 alusel võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse
2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Kohaldatava organi järgani järgi kohtulikku vastutust ja haldusvastutust. Haldusorganite poolt rakendavad vastavad organisatsioonid n: politsei, toll jne. Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Eraõigus on õiguse osa mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus ja eriosa moodustavad kaubandus ja äri õigus, rahvusvaheline eraomandus, intellektuaalomandus. Rahvusvaheline
tuse liikmete vastu). Pankrotiõiguse määratlus Pankrotiõigust klassikaliselt määratletakse menetlusõigusena. Menetlusõigused paigutatakse avaliku õiguse valdkonda. Oma sisult siiski küllaltki lähedane eraõigusele / täidab eraõiguslikku funktsiooni selle kaudu lahen- datakse vaidlust võlausaldajate ja võlgniku vahel. Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3) kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine * ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses) * vaidlused nõuete üle (hagimenetlus) * vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus) * lõpparuande kinnitamine * .. kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS, täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised
lepingus ei sätestata teisiti. Pandilepingu sellekohase muudatuse koostamine ei ole obligatoorne, kuid on Pantija ja Pandipidaja kokkuleppel võimalik, eriti kui uue nõude tagamiseks soovitakse sätestada eritingimusi. 3. Pantija kinnitused 3.1. Pantija esindaja avaldab ja garanteerib, et: 3.1.1. Pantija on pandi esemete omanik. 3.1.2. Pandi esemed ei ole koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega. 3.1.3. Pandi esemete suhtes ei ole tõstetud kohtulikku vaidlust. 3.1.4. Ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maa ei ole tagastatud, samuti ei ole sõlmitud maa ostu-müügi- ega hoonestusõiguse seadmise lepingut ning maa ei ole kantud riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maana riigi maakatastrisse. 3.1.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ning need ei ole lõppenud. 4. Pantija kohustused 4.1. Pantija on kohustatud: 4.1.1
Kõige olulisem ja algsem halduse kandja on riik. Halduse kandjateks on samuti kohaliku omavalitsuse üksused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Halduse kandjaks võib olla ka eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kui talle on seadusega või seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga pandud avaliku halduse ülesandeid. 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: EESMÄRK isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja tähtajad, tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. PÕHIPRINTSIIBID: * Seaduslikkus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses.
annaabi.ee 
