Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käi...
juhinduma konventsiooni sätetest. Konventsiooni artikkel 3 sisaldab demokraatliku ühiskonna üht kõige põhilisemat väärtust. See keelab mis tahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest (vt näiteks Labita vs. Itaalia [suurkoda], nr 26772/95, punkt 119, EIK 2000-IV). Sellise kohtustuse olemasolu rõhutab EIK muuhulgas jargmistes kohtulahendites: ,,BROZIJNA vs POOLA" ja ,,FEDCHENKO vs VENEMAA" [b4d] tagama igale isikule, kes väidab põhjendatult, et tema konventsioonis sätestatut õigusi ja vabadusi on rikutud, võimaluse saada tõhusat õiguskaitset riigivõimude, ees, kes pakuvad asjakohasel juhul piisavat heastust ja tegema seda vajaduse korral uute riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutusele võtmise teel, mis võivad olla nii konkreetset valdkonda käsitlevad või üldised. ,,CIOLAN vs RUMEENIA" (kaebuse nr
Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele. Teleoloogiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikana õigusakti preambulit. Teleoloogilist argumentatsiooni kohtab kohtulahendites sageli. Valdavalt kasutab Riigikohus teleoloogilise argumendi puhul väljendit „seaduse eesmärk“, „mõte“ ja „seadusandja tahe“. Näide kohtulahendist 3-4-1-18-08, millega tunnistati Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks: „Arvestada tuleb ka PS §-s 75 sisalduvale keelule omistatavate objektiivsete eesmärkidega. Keelu eesmärk on esiteks luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale
seotud faktilisest ja õiguslikust olukorrast, siis ei tohiks ka see asjaolu alati olla haldusakti põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses piirduma mitte üksnes faktilise ning õiguslike asjaoludega, mis tingisid otsuse langetamise. Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas Menetlusosaliste õigused haldusmenetluses on korduvalt eri kohtulahendites pälvinud ka Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega.
tegevust ei saa tähendada lihtsalt teenusepakkuja võimet eemaldada või blokeerida ligipääs tema veebilehel olevatele või tema süsteemis säilitatud materjalidele. Digital Millenium Copyright Act (DMCA) sätted nõuavad teenusepakkujalt viivitamatult rikkuva materjali eemaldamist või sellele juurdepääsu blokeerimist sellekohase teate saamisel. Kas kostja tegelikult kontrolli ka teostab ei ole oluline. 19 Varalise kasu saamise element on antud juhul üks kitsaskohtadest. Kohtulahendites on mindud kaugele rikkuvast tegevusest otsese tulu saamise kontseptsioonist. Kasu saamise või majandusliku sõltuvuse lähenemine tundub olevat üsna subjektiivne ning on väga raske ennustada, mida kohus piisava varalise kasuna arvesse võtab. Hetkel puuduvad 17 D. Seng. (viide 15) p 50 18 P. Katz. Copyright Infringement: The Perils of Indirect Liability. - Intellectual Property & Technology Law Journal, 2004, No 6, p 1-3 19 S.H. Song. (viide 9) p 10
Võib väita, et KarS vastab peatükis kasutatud Vabariigi Valitsuse määruse suuremas mahus, sest summa summarum, on HÕNTE peamiseks eesmärgiks, et seadusandja poolt koostatud seadused oleksid arusaadava ning ühese esitusega. 26 11. Uuritava õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika Pole kahtlustki, et KarS'i alusel tekkinud kohtupraktikat leidub kohtulahendites külluses, just seepärast, et õiguse subjektide käitumisvariatsioon on ühiskonnas nõnda laialdane, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Kuna käesoleva töö uurimisobjektiks on KarS, siis toob autor siinkohal näitena välja Riigikohtu lahendi, kus õigustrakendavalt on orienteeritud just nn. ühiskonnas sisalduvatele käitumisvariatsioonidele, mis on negatiivsed ning seega õigusvastased süüteod. Järgnevalt esitab autor kokkuvõtvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
X.rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust. Siin tulevad eeskätt kõne alla Strasbourg'is asuva Eur. Inimõ-te Kohtu otsused (inimõiguste kohta) ja Luksemburgis asuva EL Õiguskohtu (Court of Justice) otsused. Mõlemad otsused ei ole uute analoogiliste olukordade kohtlemiseks üksikutes riikides rangelt võttes formaalselt kohustuslikud. Nende autoriteedi suhtes neid otsuseid analoogiliste juhtumite lahendamisel kasutatakse ja neile viidatakse, k.a. Eesti kohtulahendites (nt. E-s välismaalase elamisluba). XI.muud riigiõiguse allikad. Siin tulevad kõne alla religioossed dokumendid ja ka poliitilised dokumendid. Näiteks Omaanis käsitatakse põhiseadusena Koraani, Iraanis loetakse Koraan üheks põhiseaduse osaks (islamiriigid). Poliitiliste dokumentidena deklaratsioonid, manifestid jmt. on riigiõiguse allikateks ühiskonnas murranguliste sündmuste ajal, näiteks 16
eest. Samas on printsiipidel normidega sarnane õiguslik kvaliteet, nad on õiguslikult siduvad. Printsiibid väljendavad kogu PS kontseptsiooni ja ideed, nad on määrava RÜNDAJA -> RÜNNATAV tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: "Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13.
konkretiseerimist ja and tekitavad õiguslikke tagajärgi üldjuhul koos õigusnormidega. eest. Samas on printsiipidel normidega sarnane õiguslik kvaliteet, nad on õiguslikult siduvad. Printsiibid väljendavad kogu PS kontseptsiooni ja ideed, nad on määrava RÜNDAJA -> RÜNNATAV tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust. tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 – RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: ”Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse Paragrahv 13. rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma üldpõhimõtetest
meetmeid, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine kiirlaenuandjate poolt. 3.2. Kiirlaenudega seotud kohtupraktika (Käesolev alapunkt on koostatud Kristiine Naska magistritöö „Vastutustundliku tarbimisühiskonna kujundamine krediidisuhetes“ (EBS, 2013) alusel.) Kristiine Naska oma hiljutises magistritöös analüüsis juhtumi- ja dokumentaalanalüüsi kaudu kiirlaenudega seonduvat kohtupraktikat, eesmärgiga leida kohtulahendites reeglipärasused võlausaldaja nõudmistes ning tarbija ja kohtu seisukohtades. Sel eesmärgil töötas ta läbi kohtuinfosüsteemis (KIS) avaldatud 149 kohtulahendit, mis sisaldavad endas märksõna „kiirlaen“ (KIS 2013, online andmebaas, 1.10.2013). Kiirlaene käsitlevad tsiviilkohtumenetluse lahendid on 100% olnud I astme kohtu menetluses. 112 lahendit on tehtud võlaõigusasjade – laenu- ja krediidilepingute – vaidlustes, kolmel juhul on tegemist
annaabi.ee 
