"kohtukorralduses" - 1 õppematerjal

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused olid suurenenud- kiriku häbiposti asetamine pühapäeval ning raekoja ette linnades. Endised isiku- ja varandusevastased süüteod püsisid, vaid nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus- kodukariõigus. 17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike