Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused
olid suurenenud- kiriku häbiposti asetamine pühapäeval ning raekoja ette
linnades. Endised isiku- ja varandusevastased süüteod püsisid, vaid
nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus
peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus-
kodukariõigus.
17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis.
Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid
magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas
mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos
12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud
ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast.
Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike