Nõudis Balti erikorra kaotamist, eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, balti aadli privileegide kaotamist ja Vene seaduste jõustumist Eestis ning Eesti ala ühendamist Vene kubermanguga. Jakobson saatis 1881. aastal märgukirjas keiser Aleksander III-le hulga nõudmisi: taotleti maaomavalituse reforme nii, et eestlastel oleksid sakslastega kubermangudes võrdsed õigused(esindus jms), Vene haldus-,politseid ja kohtukorra sissetoomist, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises, rahvakoolide vabastamist mõisnike ja kirikuõp kontrolli alt, agraarsuhete reguleerimist valitsuse poolt eestlaste huvides. Tema ideaaliks oli jõukas taluperemees. Pidas maha ka 3 isamaakõnet. Sinna kuulusid veel J.Köler, Mihkel Veske jt. 4 tähtsat rahvuslikku üritust: 1. Üldlaulupidu 2. Eesti Aleksandrikooli rajamise katse - loodi raha korjamiseks komiteed, eesotsas
Täidesaatev võim külakonna nõukogu (külavanemad) käes. Kärajad- piiride määramine, kaitseküsimused. Kihelkonnad eksisteerisid IX saj.-ni, mil hakkasid koonduma maakondadesse. XII saj. tekkis lõpuks 8 maakonda, so kihelkondade liitu. MK struktuurid: Rahvakogu- otsustas: sõja ja rahu üle; maksupoliitika; kohtuvõimu teostamine; administratiivüksused. Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad.
Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad. Ordumaadel oli ülemaks talupoegade kohtuinstantsiks foogt või viimaste poolt määratud isikud. Edasi võidi kaevata maahärrale. Kriminaalasjades saadeti otsus võimalikult kiiresti täide. Adrakohtunikud- vasall oma piirkonnas võis kohut mõista talupoegade üle
Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai troonile kuueaastane Erik Eriksson, tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra. 1249-1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis kuningaks oma poja Valdemari Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel
1710. aastal sõlmitud kapitulatsioonilepingud Ühed lepingud sõlmiti garnisonidega (alistumislepingud), mille alused lubati rootslaste sõjaväeosadel koos peredega lahkuda (varustus tuli siia jätta). Esikohal kapitulatsioonides on Augsburgi usutunnistusel põhineva evangeelse luteri usu püsimajäämine siinsetes provintsides. Küll aga soovis vene võim, et apostellik õigeusk võiks siin maal levida, et ka vene kiriku tööle ei tehtaks takistust. Senise kohtukorra säilimine kohtunikud pidid olema sakslased, menetlus pidi toimuma vanal alusel. Siinsete provintside kõrgemate kohtuinstantside otsused oleksid lõplikud (Venemaale edasi kaevata poleks pidanud saama, tegelikult siiski said). Kolmas küsimus puudutas mõisaid. Karl XII aja lõpul paljud mõisad riigistati. Nüüd tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks. Nimetatakse restitutsiooniks e taastamiseks (käivitus Uusikaupungi rahu sõlmimise järel).
annaabi.ee 
