poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a
12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a
annaabi.ee 
