2. Volitused EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades. 4. Kohtusüsteemi reform 4.1. Euroopa Kohus Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus Esimese Astme Kohtu volitusi suurendatakse, nii et need hõlmavad teatavaid eelotsuste kategooriaid. Nõukogu ühehäälse otsusega moodustatakse kohtukolleegiume. 5. Õigusloomemenetlused Kuigi suure hulga (27) uute poliitikate ja meetmete puhul on nüüd nõutav kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus, laiendati kaasotsustamist ainult mõnele vähetähtsale valdkonnale (EÜ
kohtuga konsulteerimist. 6 Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist. Artikkel 4 Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks lihthäälteenamusega erandkorras eriluba andnud. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui
andmiseks Riigikogule. Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad muude olulise tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja asjade kohta, kui valitsuse seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister. Vabariigi Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele. Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister. Valitsuse juures asub ka Riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist, annab välja ,,Riigi Teatajat", korraldab arhiivindust ja ametnike reservi pidamist, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade
isikute võrdne kohtlemine seaduse ees (riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata teistsugust karistust). Kohus jälgib ka seda, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi. Koosseis: üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi (nende ülesandeks on avaldada avalikult ning erapooletult arvamusi). Kohtunike ja kohtujuristide ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Kohtunikud ei kohtu peaaegu kunagi kõik täies koosseisus, vaid kokku tuleb kas suurkoda (13 kohtunikku) või kohtumised kodadena (5-3 kohtunikku). Selleks, et toime tulla mitmete kohtuasjadega, on loodud veel esimese astme kohus, kelle ülesande raamidesse jääb otsuste tegemine teatavat liiki kohtuasjades. Endiselt, üks kohtunik igast riigist.
annaabi.ee 
