Kuid see võib olla ka kõige keerulisem, kuna ei suuda end sellesse tegelikkusesse sisse viia, ega seda korralikult mõista. Tänapäevased: Kohtupraktika On common law's lausa primaarne õiguseallikas. M-E süsteemis on see jõuliselt kasvav, kuni selleni et võime rääkida Euroopa kohtu lahenditest - pretsedendid. Tervikuna aga tähendab meie jaoks eeskujusid, väga väärtuslikke eeskujusid. Kohtuotsuseid saab nim ka väärtusotsustusteks. Mida kõrgema kohtuinstantsiga on tegemist, seda rohkem väärtust tal on. Eestis ntx on selleks Riigikohtu lahendid. Rahvusvaheline ja Euroopa õigus Tänapäeval kujutab õigus juba rahvusliku õiguse, euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse kokkusaamist Ja nende koosmõju. Nad tulevad kõne alla kui tõlgendusargumendid - võime otsustes viidata ka rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele. Õiguse printsiibid Ühendav lüli M-E õigusdogmaatika ja Common Law vahel. Tänapäeval ei tohi kõrvale heita
lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, eestis rohkem ple, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. · Lisaks võib rääkida ka muudest riigiorganitest nagu riigikontroll (sõltumatu majanduskontrolli teostav organ), õiguskantsler (teostab järelvalvet õigusaktide põhiseaduslikkuse üle), Eesti Pank (huvitav seetõttu, et on
Igasugused poliitilised otsused ning mõjud peaksid olema välistatud kohus peab lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. Üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, Eestis rohkem pole, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa- ja veekohtud, alaealiste kohtud jne). Erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõrgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. Kohtuvõim on kolmetasandiline: 1) Maa- ja linnakohtud + halduskohus 2) Ringkonnakohus (Tallinnas, Tartus, Jõhvis). Kui esimese astme otsus ei meeldi, siis võib edasi kaevata ringkonnakohtusse. 3) Riigikohus kõige kõrgem aste. Asub Tartus, et veelgi rõhutada kohtuvõimu eraldatust täidesaatvast ja seadusandlikust.
annaabi.ee 
